/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/02/01/304869t1h4f2c.jpg)
Politoloog Tõnis Saarts leiab, et Isamaa ja Res Publica Liidu nn sisepingetest rääkides tuleb meeles pidada, et see on erakond, mis on kujunenud väga erinevate liitumiste tagajärjel.
Saarts: sisevõitlus teeb IRLile head
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellest faktist tingituna erineb ta ka Reformierakonnast ja Keskerakonnast, mis on olnud üsna monoliitsed,» märkis Saarts. «IRLi siseelu tulebki sellest lähtudes käsitleda ja ei tasu imestada, et miks nende puhul paistavad erimeelsused enam välja kui näiteks Keskerakonnas.»
«Avalikkusele võib see tunduda teatud määral nõrkusena, aga erakonna sisedemokraatia seisukohalt on erinevate huvide konkurents pigem positiivne,» sõnas Saarts.
IRLi tulevikus saavad Saartsi hinnangul väga oluliseks teetähiseks järgmised valimised. «IRL peab endale selgeks tegema, kuhu suunda ta tahab liikuda. Kas ta kavatseb jääda puhtalt rahvuskonservatiivsesse nišši, mille on juba osaliselt hõivanud Reformierakond või üritatakse ennast peaministriparteist selgemalt eristada?» küsis Saarts.
Tööpuudusega võitlemine võib Saartsi sõnul IRLi küll mõne valijate silmis muuta n-ö sotsiaalsemaks ja eristada Reformierakonnast, kuid samas on tööpuuduse näol tegemist valdkonnaga, kus pole võimalik eriti kiiresti suuri läbimurdeid saavutada. «Seega võib tekkida oht, et enne valimisi pole just midagi väga muljetavaldavat selles vallas ette näidata.»