/nginx/o/2022/10/17/14903833t1h3e76.jpg)
/nginx/o/2010/01/31/304628t1hfa5b.jpg)
Saue vallavanem Andres Laisk pakub, et ühistransporti pealinnas ja lähivaldades võiks korraldada üks omavalitsuste poolt võrdsetel alustel loodud asutus.
Andres Laisk: ühistransport vajab uut mõtet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen viimase kahe kuu jooksul kohtunud kõikide naabervaldade juhtidega. Muu hulgas oleme arutanud koostöövõimalusi, ühiseid huvisid. Üldistatult on peamised omavalitsuste koostöövaldkonnad seotud noortega – koolid, lasteaiad ja huvitegevus – ja transpordikorraldusega – bussiliiklus, sh koolibussid, teed ja kergliiklusteed, raudtee.
Neist viimane on selles mõttes olulisem, et on omamoodi vundamendiks ka omavalitsuste koostööle teistes valdkondades. Kui valdade tõmbekeskuste vahel puudub loogiliselt sobilik transpordiühendus, puudub ka võimalus pakkuda vastastikku teisi teenuseid.
Inimesed liiguvad sinna, kuhu lähevad teed ja ühistransport. Transporti toetava infrastruktuuri arendamine on samas aeganõudev ja kallis ning ületab kindlasti omavalitsusüksuste piire. Seetõttu on eriti oluline, et selles valdkonnas toimiks hea koostöö ja planeerimine. Saue vallas on mitu maakonda läbivat magistraali ning raudtee ja me otsime hea meelega võimalusi, kuidas neid teid vastastikku paremini ära kasutada.
Ühistransport on selgelt regionaalne ja omavalitsuste piire ületav avalik teenus. Oleks loogiline, et Tallinna ja lähivaldade ühistransport oleks seetõttu korraldatud ühtsetel alustel. Kõikide poolte huvide arvestamiseks on moodustatud Harjumaa Ühistranspordikeskus, kuid Saue valla senine kogemus näitab, et süsteem kipub ikka Tallinna poole kreeni kalduma.
Meie valla lapsed sõidavad Tallinna kooli ja vanemad tööle, täites seeläbi otseselt või kaudselt pealinna eelarvet. Pärnu maantee ääres, käsikäes Saku valla Tänassilma tööstuspargiga areneb äripiirkond, kus praegu tegutsevad Maksimarket ja Ehitusmarket.
Lähitulevikus valmib seal uus suur supermarket ja see piirkond hakkab kujunema Lääne-Edela-Tallinna tõmbepiirkonnaks, kus Nõmme ja Pääsküla elanikud meelsasti käivad sisseoste tegemas. Samasuguseid pealinnu teenindavaid piirkondi Tallinna senisesse linnaruumi ei saa enam ruumipuuduselt lihtsat tekkida.
Transporti korraldatakse aga endiselt Tallinna-keskselt, hindamata objektiivselt ja maakonnaüleselt tegelikke logistilisi vajadusi. Seetõttu arendavad vallad igaüks oma transpordiloogikat ja korraldavad kohalikke transpordivõrke.
Äärealade ühendus Tallinnaga on puudulik, orgaaniliselt Tallinna külge kasvanud piirkonna elanikud on samas tallinlastega ebavõrdses olukorras piletihindade osas ja regulaarne transport nendes piirkondades on suuresti valdade eelarvest rahastatud. Transpordiühendust valdade vahel sama hästi kui pole.
Keila, Saue ja Saku valla suur eelis on raudtee olemasolu. Selle mugava ja kiire ühissõiduki eeliseid tuleks senisest paremini ära kasutada, eriti arvestades seda, et paari aasta pärast jõuavad liinile uued mugavad rongid.
Praegu on ühildamata sõidugraafikud, ühispiletid on ebaproportsionaalselt kallid, ehitamata on peamiste jaamade juurde viivad kergliiklusteed. Busside ja rongiliikluse logistilises ühendamises peitub suuresti meie eduka transpordikorralduse võti. Hädasti oleks vaja autobussiliini, mis ühendaks Saku valda ja Laagri alevikku läbi Harku aleviku ja Paldiski maantee Tallinna linnaga. See parandaks märkimisväärselt praegu puudulikku valdadevahelist ühendust ja võiks toimida etteveoliinina raudteetranspordile.
Pakun siinkohal välja, et nii Tallinna kui kogu Harjumaa ühistransporti ja selle piletisüsteemi, nii bussiliiklust kui rongiliiklust, võiks perspektiivis korraldada üks Tallinna linna ja Harjumaa omavalitsuste võrdsetel alustel loodud ühisasutus.
Analoogiliselt Helsingi ja Helsingi lähinaabritega peaks selle tulemusena saavutatama, et ükski omavalitsus, sh Tallinna linn, enam eraldi ühistransporti ei korralda, ja seeläbi oleks senisest võrdsemalt esindatud piirkonna tervikhuvid.
Teadaolevalt tehakse praegu pealinnaregiooni koostööd ja avalikke teenuseid analüüsivat ja Norra riigi rahaga finantseeritavat teadusuuringut. Loodan, et selle uuringu käigus ühistranspordi parema korralduse idee ka toetust leiab.
Pikalt kavandatud reformi jaoks on raske leida paremat aega, sest kujunenud olukorras, kus kokkuleppinud lepingu tingimusi ühepoolselt, endale soodsalt muudavad ega ole avatud sisulisteks läbirääkimisteks, tuleb vähemalt Saue vallal tõsiselt otsida alternatiivseid, piirkonna elanike huve arvestavaid võimalusi ühistranspordi korraldamiseks.