Tuleb tunnistada, et rahvusooper Estonia viimaste hooaegade uudislavastustest ooperižanris on peaaegu iga teine (nt «Wallenberg», Wagner, Vihmand) olnud ajaloolise tähtsusega, murdnud ühel või teisel moel mingeid seniseid piire ja pikalt paratamatuna nähtunud piiratusi, püüdnud nii teatrit kui tema auditooriumi vähehaaval itaaliapärase klassitsismi ja romantismi sipupükstest välja kasvatada.
Tellijale
Bertmani allajäämine Prokofjevile Estonias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.