/nginx/o/2009/09/11/234064t1h9bcb.jpg)
Integratsiooniprobleem Eestis on sarnane teiste Euroopa riikidega ja seotud diskrimineerimisküsimustega, mida aga ei ole tahetud tunnistada, leiab emeriitprofessor Marju Lauristin
Lauristin: mitte-eestlaste diskrimineerimisprobleemi ei taheta tunnistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Integratsioonipoliitikat peaks vaatama mitte ühe suure mustvalge küsimusena, vaid diferentseeritult sihtrühmade suhtes,» ütles sotsioloog ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin Postimees.ee-le.
Venelastest Eesti kodanikega on Lauristini sõnul samu probleeme, mis ka teistes erineva kultuuriga kodanikega Euroopa riikides nagu Inglismaa, Holland või Rootsi. «Nende puhul kehtib õigusriigi põhimõte, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, sõltumata keelest jne. Siin on integratsiooniprobleem seotud üsna klassikaliste diskrimineerimisasjadega, mille olemasolu ei ole seni meil tahetud tunnistada,» tõdes Lauristin.
Poliitika ümberhindamine
Lauristini sõnul on oluline eristada Venemaa kodanikke Eestis ja nn halli passiga inimesi. «Siin peaks kehtima erinev poliitika,» ütles ta. «Kogu integratsiooniprobleemis on siiani olnud raskuspunkt halli passi inimesed. See on vaja ümber hinnata.»
Lauristin märkis, et Eestis on teemal kaks vastandlikku raskuspunkti: «Üks on see, et meil on eri rahvusest kodanikud ja me peame suutma integreerida Eesti kodanikkonna, nähes kõigis Eesti riigi rahvast. Teiselt poolt on meil suur hulk meile mittesõbraliku ja ülekaaluka naaberriigi kodanikke.»
«Ja see naaberriik on üsna aktiivselt kasutamas neid oma poliitika huvides,» jätkas Lauristin. Selle probleemiga ei ole Eesti integratsiooni mõttes, s.t sotsiaalses-kultuurilises plaanis üldse suuteline tegelema.
Tähelepanu noortele
Lauristin rõhutas, et tähtis on näha 100 000 Vene kodanikku mitte kui ühtlast jõuku. «On väga palju pensionäre, kelle probleemid on täiesti erinevad noorte ärimeeste probleemidest,» tõi ta näite.
Kõige olulisem uus rühm, kellega on vaja tegeleda, on Lauristini sõnul kolmandat-neljandat põlve Eestis elavad noored, kes on Eestis koolis käinud, kuid valivad Vene kodakondsuse. Tema sõnul on see paljuski kooli probleem.
«Kui inimene on protesti märgiks loobunud Eesti kodakondsust, mida ta võiks saada noorelt, siis peab ikka mõtlema, kus on viga tehtud,» juhtis Lauristin tähelepanu.