/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2008/03/17/26909t1haa11.jpg)
Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin sõnas maailma ja Eesti suhestamist käsitleval noortefoorumil, et Eestis on igal üksikul inimesel palju suurem kaal kui suurriikides.
Lauristin: kehvad koolid pärsivad Eesti arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauristin rääkis, et kuigi Eesti haridus on rahvusvahelises võrdluses väga heal tasemel, läheb koolide kehva taseme tõttu siin igal aastal kaotsi suur hulk andekaid noori. Eestil on tema sõnul iga üksiku inimese kaal palju suurem kui hiinlastel, sakslastel või poolakatel. «Koolireform oli käima lükatud ressursside koondamiseks ja kvaliteetsema hariduse saamiseks. Et inimesed ei läheks kaotsi.»
Piirkondlikud erinevused on Lauristini hinnangul Eestis kolossaalsed. Eesti on nii suur, kui mõnes suuremas riigis maakond. Eestis koondub kõik sinna kus on raha ehk siis Tallinna ja Harjumaa ning veidi ka Tartusse. «Aga nii ei ole me jätkusuutlikud. Ning loota, et aastaks 2020 oleks kõik teisiti, siis see on keeruline.»
Eesti on saavutanud palju ja teinud murranguid, mis tundusid uskumatuna. «Aga seda korraldas põlvkond, kes tahtis Eestist teha seda, mis siin praegu on. Nüüd on aga nende julgus läinud. Nüüd on tegijad Toompeal, kuid seal julgeta otsustavaid samme astuda, sest äkki kaotatakse nii oma valijad. Nii ongi nüüd on oht, et kaardi peal kaob kõik muu peale Tallinna halli uttu. Kes tahab Valgamaalt tulnuna sinna tagasi minna? Või Lihulasse? Kes tahab naasta Harvardist või Cambridgest, kust Eesti paistab, uskuge mind, nagu Lihula Tallinnast,» rääkis Lauristin.
Oma sõnavõtu lõpus jagas Lauristin noortele ka mõned näpunäited. «Usun, et siit teie hulgast tekib uusi liidreid, aga liidriks ei saa need, kes ei oska keskenduda. Nagu siin saalis istuvad mitmed, kel arvutid süles. Nad teevad tööd või mängivad, aga see tähendab mitte keskendumist. Keskendumata aga ei teki uut mõtet. Ainult need, kes suudavad keskenduda, need muutuvad liidriteks, nendest tekivad uued mõtted.»
Teist aastat toimunud Eesti Noorte Foorumi peateema oli «Maailm on suurem kui Eesti» ning meelitas kohale suure saalitäie noori. Ürituse korraldajate soov oli Eesti noori läbi edulugude innustada mõtlema ja suurelt tegutsema.