Lumetorm, üleujutus ja pakane tooks riigis eriolukorra

Õppuse «Lumetorm 2010» raames pidas valitsuse kriisikomisjon telesilla kaudu spetsialistidega nõu. Foto: Siseministeerium

Kolm päeva kestnud äge lumetorm, tugevate edelatuulte tõttu Pärnus 2,5 meetrit üle keskmise tõusnud meri ning päevi püsiv 30-kraadine pakane, mis viiks Hiiumaal ja Saaremaal üleüldise elektrikatkestuseni - need võiksid olla põhjused, miks valitsus otsustaks saartel välja kuulutada eriolukorra.

Niisuguse tulemuseni jõuti valitsuse tänahommikusel kriisikomisjoni õppusel «Lumetorm 2010».

Täna varahommikul kell 4 said valitsuse kriisikomisjoni kuuluvad ametnikud teate, et kella 8ks tuleb kiirkorras komisjoni istungile koguneda.

«Elu viskab vimkasid ja päris kõik õigeks ajaks ei jõudnudki, sest selgus, et Sõle tänaval oli olnud mingi üleujutus, mis takistas liiklust,» kommenteeris siseminister Marko Pomerants hiljem pressikonverentsil.

Kui ta hiljem kuulis raadiost uudist saarte lumetormi kohta, tekkis tal oma sõnul koguni kahtlus, kas tegu ongi ikka õppuse või suisa reaalsusega.

Ekstreemsed loodusolud

Õppuse stsenaariumi järgi olid suure lumetormi tagajärjel Ida-Eestis mitmed põhimaanteed kinni tuisanud ja raskesti läbitavad, mistõttu jäi Alatskivile saalibändi kokkutulekule kogunenud mitusada koolilast lumevangi.

Pärnus oli tugeva edelatuule tõttu merevee tase tõusnud 2,5 meetrit tavapärasest kõrgemale ning kõige hullem olukord oli hoopis Hiiumaal ja Saaremaal, kus tugeva lumetormi tõttu olid mitmed alajaamad rivist väljas ning elektriühendus pikaks ajaks katkenud. Samal ajal ennustab ilmajaam 30-kraadist pakast veel mitmeks päevaks.

Piirkondlikud kriisikomisjonid tegutsesid stsenaariumi järgi juba mitu päeva ning lahendasid kohapeal probleeme.

Valitsuse kriisikomisjon pidi otsustama, kas kuulutada välja eriolukord, mis lubaks abitöödesse kaasata enam inimesi ning annaks ka erasektorile garantii, et tehtud tööde puhul tasub nende eest hiljem riik oma reservist.

Lahenduste otsimine

Pomerantsi sõnul selgus arutelu tulemusel, et kõige keerulisem on olukord saartel, kus elektrita on kõik Hiiumaa ja Saaremaa elanikud, samas kui õues on karm pakane.

Elektriühenduse taastamiseks nägi Elering ette võtta metsast maha 50 mändi, teha neist mastid ja seada nii püsti ajutine liin elektrivarustuse taastamiseks.

«Tegelikult me ei näinud selles nii müstilist asja, millega Elering ei saaks hakkama. Kasvõi tuuakse mandrilt ajutisi generaatoreid. Kuid sellistes oludes tuleb arvestada, et peale elektripuuduse võib lisanduda nii kiiresti teisigi muresid, mida muidu ei jõuta ära lahendada,» selgitas minister.

Läbi töötati võimalused, kuidas ajutiselt saartel mõningateski kohtades elektrit toota. Eleringi esindaja sõnul suudaks näiteks jäämurdja Tarmo oma generaatoriga toota nii palju elektrit, mis kataks Kuressaare vajadusest 10 protsenti. Lisaks võiks käiku lasta kasvõi traktorite ja teiste selliste seadmete generaatorid.

Seetõttu leidis Pomerantsi sõnul valitsus arutelu tagajärjel, et selliste tingimuste puhul oleks kuulutatud välja eriolukord Saaremaal ja Hiiumaal. Pomerants lisas, et Eesti on olnud õnnelik ega pole seni pidanud ühegi nii suure katastroofiga silmitsi seisma.

Kui tõenäoline see kõik on?

EMHI sünoptik Taimi Paljak ütles, et sellised ilmaolud on tegelikult täiesti tõenäolised. «Edelatuule najal tekkinud üleujutus Pärnus eeldaks kas nullilähedast või plusskraade, samas on seda olnud, et 24 tunni jooksul langeb õhutemperatuur 20 kraadi võrra.» Tema sõnul tuleb mõista, et koos tuulekülmaga on sellised välisolud küllaltki ekstreemsed.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels rääkis, et praegu valitsevad lumeolud kogu Euroopas on tekitanud sooladefitsiidi. «Eesti on oma varudega praegu piiripeal, aga mitmed riigid - näiteks Taani, Holland on juba hädas, et soolatehased ei jõua piisava hulga soolaga kloriididega maanteeameteid varustada.»

Õppuse «Lumetorm 2010» stsenaarium:
• Eestit on tabanud 3 päeva kestnud äge lumetorm
• Alatskivil on lumevangis 300 koolilast
• Pärnus on tugeva edelatuule põhjustatud tormi tagajärjel üleujutus, merevee tase on tõusnud 2,5 meetrit üle keskmise
• Jäite tagajärjel on rikki läinud Väikese väina elektriliin, mille tõttu on katkenud elektriühendus Hiiu- ja Saaremaal vähemalt nädalaks ajaks
• Lisaks on oodata lähipäevil suurt temperatuurilangust kuni -30 kraadini