/nginx/o/2009/12/30/289761t1h9695.jpg)
Teist põlve vedurijuht, praeguseks juba 18 aastat ronge juhtinud ja viimased kolm aastat noori vedurijuhte õpetanud Mart Klaassen rääkis ETV saates «Pealtnägija», et olukord liikluses on hull, teatas
.
Vedurijuht: olukord liikluses on hull
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vedurijuhi pilgu läbi on olukord väga hull. See hoolimatus on ebanormaalselt suur,» ütles vaneminstruktor-vedurijuht Klaassen, kelle rongi all on aastate jooksul hukkunud viis inimest.
Klaasseni sõnul ei pea ta arvestust õnnetustest raudteel, kuid tal on arvestus õnnetustest, mis lõppevad väga kurvalt.
«Ma olen 15 aastat olnud vedurijuht ja selle aja jooksul on viis hukkunut. Seda on ühe vedurijuhi jaoks keskmiselt, kuid inimese jaoks on seda alati palju,» tõdes Klaassen.
Eesti igal suuremal ülesõidul on keegi vigastada saanud või hukkunud. Viimane raudteel hukkunu oli 39-aastane Peeter, kes üritas eelmisel neljapäeval oma Volkswageniga Kaarepere kandis läheneva Tallinna-Tartu rongi eest läbi lipsata.
Avalikkus ei tea, et samas õnnetuses osalenud vedurijuhi jaoks oli see lühikese aja sees juba teine inimohvriga õnnetus. Napilt kaks kuud varem tõukas saatus Männiku ülesõidul tema rongi ette liivakalluri, mille juht samuti hukkus.
Klaasseni sõnul mõjuvad sellised õnnetused vedurijuhtidele alati. «Igaüks võtab juhtunut erinevalt. Meestel on nii kujunenud, et kui noorel kolleegil juhtub esimest korda selline õnnetus, siis ta räägib vanemate meestega, kellel on olnud palju selliseid asju,» ütles Klaassen.
Klaasseni sõnul on ta käinud ka õnnetustest ajendatult psühholoogi juures. «Ma olen korra käinud. Ja siis oli nagu selline tunne, et vastas istus üks noor tüdruk ja ta tahtis lihtsalt teada, et action, et räägi siis, kuidas oli,» nentis Klaassen.
Vedurijuht tunnistas, et on ka viinast abi otsitud ja leevendust ka saadud.
Klaasseni sõnul antakse pärast õnnetust rongijuhile vabad päevad. «Teda ei sunni mitte keegi rongi edasi juhtima. Kui ta tunneb, et ta on juba korras ja ta suudab ise seda teha, siis sõidab edasi,» ütles Klaassen.
Klaasseni kinnitusel jäävad kurikuulsad õnnetuskohad Tartu liini peale. «Reisirongide kiirus on seal kõik 120 piires ja kui rong sellise kiirusega tuleb, siis peab tõesti autojuht olema väga tähelepanelik - kui need tuled läksid seal põlema, et kindlasti ikka seisma jääks,» nentis Klaassen.