Tants hakkab tennise naabriks

Läinud nädalavahetusel said Tähtvere tantsukeskuses kokku tantsutreenerid. Andrei Nako­netšnõi näitas kolleegidele tänavatantsu plastikat. Foto: Sille Annuk

Tähtvere tennisehalli kõrval alustab jaanuarikuu lõpus treeningutega tantsukeskus, mille kolme saali hakkab vaheldumisi asja olema paarikümnel erineval treeneril ja tantsustiilil.

Kui OÜ Dorpat Sport 2008. aasta oktoobris kolme väljakuga Tähtvere tennisehalli avas, tõdes firma omanik Mati Ivask, et ehitustööde kallinemise tõttu lükkub halliga samasse kompleksi kavandatud jõusaali valmisehitamine ja sisustamine edasi.

Tähtvere tennisekeskust haldava Dorpat Spordi juhatuse liige Egert Ivask nendib, et nagu tavaliselt ikka, oli seegi kord halvas head.

Ehitusraha lõppemise tõttu tuli jõusaalile mõeldud pinda küll üks talv lihtsalt niisama kütta, kuid kui jõusaal oleks ära tehtud, tabanuks seda ilmselt majanduslik häving.

«Jõusaali tehnika maksab ropult palju ja me poleks suutnud ka millegi uuega üllatada,» usub Ivask, märkides, et septembrist alates on korralik jõusaal vähem kui kilomeetri kaugusel maaülikooli uues spordihoones.

Koostööplaan Viljandiga

Tantsukeskuse idee sündis Dorpat Spordil aga mullu suvel.

Treeneritega kontakti otsides ja huvi suurust kombates sai Egert Ivask aru, et Tartus puudub kompetentsikeskus, kust saaks mitmekesist tantsuteavet, mis hõlbustaks kontakte eri tantsustiilide harrastajate ja õpetajate vahel.

«Oleme püüdnud otsida noori ja hakkajaid treenereid, kes oleks huvitatud tantsukeskuse arengust ja sellise kompetentsikeskuse kujundamisest,» räägib Egert Ivask.

«Meil on koostööplaan Viljandi kultuuriakadeemia koreograafiaosakonnaga. Võiksime pakkuda tudengitele praktikavõimalust ja ühtlasi ettevalmistust neile, kes hakkavad Viljandisse sisse astuma,» lisab ta.

Tähtvere tantsukeskuse kolmes saalis, 65-, 130- ja 145-ruutmeetrises, on kokku üle saja ruutmeetri seinapeegleid. Põrandakattena on kahes suuremas saalis kasutatud spetsiaalpehmendusega vahtraparketti, väikseimas universaalset sportkatet. Ehituskulud küünivad 1,5 miljoni krooni lähedale.

Keskmine saal on valdavalt tantsustuudio DanceAct päralt. Selle stuudio ampluaasse kuuluvad hiphop, bailatiino, džäss, club freestyle ja sõutants.

Väikseim saal on mõeldud näiteks balletile ja joogale, suurim seltskonnatantsule, rahvatantsule ja tänavatantsule.

«Silmas peame kõiki vanuserühmi väikestest lastest eakateni, aga eks aeg näitab, milliste stiilide vastu on huvi suurem ja mis on elujõulised,» selgitab Egert Ivask.

«Kevad on mõeldud proovimise ja katsetamise perioodina. Sügiseks plaanime hankida koolitusloa, et saaksime taotleda linnalt lastele, noortele ja eakatele mõeldud pearaha,» lisas ta.

Hobitantsijaile paslik

Seltskonna- ja võistlustantse õpetava klubi Stiil juhatuse liige Valev Pärn arvab, et kui Tähtvere tantsukeskus ei võta külge liiga vänget raha lõhna, võib ta kogu Tartu keskuse nime auga välja teenida küll.

«Tibusid loetakse sügisel,» sedastab Pärn. «Aga vajadust seesuguse tantsukeskuse järele olen kuulnud tõesti igalt poolt. Iseküsimus, kas see keskus suudab kõiki vajadusi rahuldada ning kas kõigile sinna plaanitud tantsuliikidele jagub piisavalt harrastajaid.»

Pärn märgib, et professionaalsetele võistlustantsijatele jääb Tähtvere tantsukeskuse suurimgi saal ahtaks, kuid hobitasemel jalakeerutajaile on see väga paslik.

«Täielikult sobib see koht vaheetapiks professionaalsesse tantsu,» leidis Pärn. «Tartu praeguste, üldiselt üpris nadide tingimuste taustal on Tähtvere tantsukeskus selge edasiminek.»

Tennis on ikka popp