Anvar Samost leiab tänase Postimehe arvamusküljel, et Reformierakond ei ole viimasel ajal ennast näidanud eriti reformimeelse parteina, erakonna peasekretär vastab aga, et nemad on oma otsuseid teinud tulevikkuvaatavalt ja tervest talupojamõistusest lähtuvalt.
Michal: me ei tee otsuseid iga hinna eest
Samost kirjutab, et pikka aega võimul olnud erakonnale on
säilitamine nii oluline, et mingeid suuremaid muutusi ei taheta teha. Ning toob eelmisest nädalast näiteks haldusreformi, haridusereformi ja elektrituru avamise, mis kõik põrkusid Reformierakonna vastuseisule.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles Samosti arvamust kommenteerides, et Eesti riigil läheb hästi ja paljuski just seetõttu, et otsuseid on tehtud tervest talupojamõistusest lähtuvalt. «Paljud otsused on seotud just tulevikuga ja Reformierakonna roll selles ei ole väike,» märkis Michal.
Ta tõi näiteks eelmistest aastatest tööturureformi, ilma milleta oleks Eesti tema kinnitusel praegu olnud palju halvemas olukorras. «Või vaatame tulevikku - struktuursete reformide osas on tegemisel otsus, et pensioniiga tuleb tõsta 2025. aastaks, sest vaid nii tagame pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse. Hetkel on riigikogus pooleli avaliku teenistuse reform, samuti avasime arutelu valimiste reformimise kavade üle,» rääkis Michal.
Haldusreformi kohta märkis Michal, et eeskätt tuleks rääkida sisust ehk teenustest inimestele ning sama seisukohta on tema väitel väljendanud ka ettevõtjate katusorganisatsioonid.
«Haridusreformi osas teeme parima tulemuse jaoks koostööd haridusministriga,» sõnas Michal. «Minu meelest tuleb edasi minna, kuid kindlasti ei tee hariduse kvaliteeti paremaks see, kui vägisi lahutatud haridusastmetel on edaspidi kaks direktorit ja majandusjuhatajat ühe asemel, vaid õppekavad ja kõik sellega seonduv,» lisas ta.
Elektrituruseaduse juures on Reformierakonna peasekretäri sõnul nende soov ühene - kaitsta inimesi küttehinna tõusu eest. «Alati on võimalik, et riigikogus saab toetuse seisukoht, et parem on see raha võtta inimestelt läbi küttearvete ära ja anda RMK-le tuluks ning Eesti Energiale dotatsiooniks. Riigi tuludele on see kindlasti hea, kuid reaalsus on see, et selle maksvad toasooja hinna tõusuna kinni Eesti inimesed, kelle küttearved pole tänagi väikesed. See valik on vaja homme teha, eks näeme, kes millist valikut toetab,» rääkis Michal.
Michal meenutas, et aastatel 2006 ja 2007 küsiti, miks küll ei kasuta Eesti rohkem reserve ja milleks neid üldse vaja on ning tehti ettepanek need kiirelt laiali jagada. Ning oli neid, kelle arvates poleks olnud vaja avaliku sektori kulusid nii järsult kokku tõmmata. Kriitikat sai mõned aastad tagasi kõvasti ka vanemahüvitis, samamoodi ettevõtte tulumaksu kaotamine.
«Kui oleksime selliste kriitikute soovituste järgi Eestis toimetanud, siis oleksime hullemas seisus kui paljud teised raskustes riigid. Õnneks on täna enamuses terve mõistus, mis ei tee iga hinna eest valusaid otsuseid, vaid kaalub kõiki otsuseid Eesti tuleviku seisukohast. Kindlasti pean lugu meie partnerist IRList ja nende headest algatustest. Usun, et oleme koos teinud palju häid otsuseid ning täna vaadates on see ilmselt võimalik ka 2011. aasta valimiste järel.»