Vaktsineerimishuvi suurem puhang läks nädalaga üle

Paljud pelgavad vaktsineerimist Foto: Liis Treimann

Terviseameti andmetel laskis möödunud nädalal end uue gripi vastu vaktsineerida poole vähem inimesi kui nädal varem, kuid kokkuvõttes hinnatakse inimeste huvi vaktsiini vastu päris suureks.

Möödunud nädalal laskis end uue gripi vastu vaktsineerida 4303 inimest. Nädal varem oli uusi vaktsiinisoovijaid ligi kaks korda rohkem - 8102.

Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri arvas, et number illustreerib seda, et valitsuse otsust lubada kõigile uue gripi vastast vaktsiini ootasid paljud. «Need inimesed, kes ootasid ammu võimalust end kaitsesüstida, said paisu tagant välja ja kiirustasid kohe end vaktsineerima,» märkis ta.

Saluri lisas, et jätkuvalt käib suhteliselt palju end vaktsineerimas riskirühmadesse kuuluvaid ehk eri kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kellele soovitatakse iga-aastaselt ka tavagripi vastast vaktsiini.

Kokku on praeguseks end seagripi eest kaitsnud ligi 26 000 inimest. «Kui arvestada inimeste valmisolekut end üldse gripi vastu vaktsineerida, on tulemus päris kena,» ütles Saluri. Näiteks 2009. aastal laskis end tavagripi vastu vaktsineerida kokku 32 666 inimest, praegu aga käib vaktsineerimine alles täie hooga.

Haigestumus hakkab tõusma

«Ilmselt teine gripilaine siiski tuleb. Kes eelmise viirushaiguste laine ajal ei haigestunud, võivad nüüd nakatuda,» sõnas Saluri. Seetõttu soovitas ta igal juhul end praegugi gripi vastu vaktsineerida, sest varasemate aastate statistika näitab, et kõige kõrgemale tõuseb haigestumuse laine veebruari lõpuks - märtsi alguseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusarsti Matti Maimets märkis, et Eestis on gripihooaeg alati alanud jaanuaris ja kestnud märtsi-aprillini. «Ei ole loogiline oletada, et käesoleval aastal seda ei juhtu,» ütles ta.

Maimets soovitas samuti igal juhul end uue gripi vastu vaktsineerida, sõltumata gripilaine tulekust või minekust. «Isegi siis, kui gripp ei tule kevadel, tuleb ta ilmtingimata sügisel. Kuna ka sügisel on mängus sama viirus, on vaktsineerimine ikkagi mõistlik tegevus,» leidis nakkusarst.

Spetsialistid on välja toonud, et haigestumuse arv kasvab pärast seda, kui lapsed taas koolis käima hakkavad, sest just seal liiguvad nakkused kõige kiiremini. Nüüd käib kool kolmandat nädalat ja haigestumise kasv nädal varasemaga on 4 protsenti, ulatudes 3281 uue nakatununi.

Selle kohta, kuidas ilm viiruste levikule mõjub, on mitmeid arvamusi. «Viirused levivad paremini siis, kui inimesed tihedamalt läbi käivad, sotsiaalne distants on väiksem. Diskoteegis levib gripp hästi, aga praeguse külmaga vist ei viitsi sinna minema hakata,» sõnas Maimets.

Ka Saluri tõi välja, et külm viirusi ei peata - haigestumiste kõrgaeg on Eestis tavaliselt veebruar, mis on meil kõige külmem kuu.

Samas vähenes möödunud nädalal keskmiselt viiendiku võrra haigestumus Tallinnas, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Valgamaal. Haigete arv suurenes Narvas, Põlvamaal, Jõgevamaal ja Pärnumaal.