/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/07/14/56816t1h520a.jpg)
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul ei pääse ükski õpilane tulevikus matemaatika riigieksami või mõne selle aktsepteeritud alternatiivi läbimisest.
Ministeerium: matemaatika riigieksam ei kao kuhugi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohustuslik matemaatika riigieksam põhineb matemaatika kitsal kursusel, mis on kohustuslik kõikidele gümnasistidele. Seega see eksam ära ei kao, sest ta on kohustuslik,» ütles Ladva Postimees.ee'le.
«Küll aga on veel võimalik arutada, kuidas matemaatika riigieksamit korraldada - kas seal on ka keerulisemate ülesannetega variant, kas matemaatika riigieksam loetakse sooritatuks mõne olümpiaadi või autoriteetse testi sooritamisel jne.»
Tema sõnul on kõik osapooled põhimõtteliselt nõustunud kohustusliku matemaatika riigieksamiga ning kohustuslikuks jäeti see matemaatika eksam, mis on jõukohane kõigile.
«Sealt edasi on aga arutelu lahti. Praegu ei ole ülikoolid veel otsustanud, kuidas nad edaspidi riigieksameid arvestavad.»
Kui näiteks kõrgkoolid soovivad põhjalikumat matemaatikaeksamit, saab tema sõnul kaaluda ka sellise kooli küpsuseksami sisseviimist, mille küsimused koostavad ülikoolid.
«Seega kolm kohustuslikku riigieksamit, nende hulgas matemaatika, on kindlad, mis aga nendele lisandub või kas on matemaatika riigieksamit võimalik sooritada mingil teisel moel, on võimalik veel arutada,» lisas Ladva.
Matemaatika seltsi hinnangul ei käi uus kohustuslik riigieksam ja kavandatav õpetamiskord kokku, mistõttu tuleks kehtestada kaks matemaatika riigieksamit - üks lihtsam, teine raskem -, millest esimene oleks mõeldud valdavalt kitsa ja teine laia matemaatika kursuse läbinutele.
Kahe nädala eest valitsuse heaks kiidetud riikliku õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014. õppeaastaks.