Haridusministeeriumi arvates tuleks Eestis avada Euroopa Kool või muuta Euroopa bakalaureuse õppekava kättesaadavaks mõnes olemasolevas gümnaasiumis - juhul kui Eestisse tuleb Euroopa Liidu IT-agentuur.
IT-agentuuri tulek võib luua vajaduse Euroopa Kooli järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Kool erineb mitmel moel Eestis juba tegutsevast Rahvusvahelisest Koolist. Näiteks on Euroopa Kooli põhieesmärk toetada laste emakeeleõpet, mis tähendab, et lapsed saavad koolis emakeele tunde või nooremas vanuses lausa osasid ained emakeeles, olgu selleks siis prantsuse, leedu või eesti keel, vahendas
«Aktuaalset kaamerat».
Teine erinevus on see, et Euroopa Koole rahastab 50 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon ning ka õppekavad sünnivad liikmesriikide koostöös.
Kui seni olid Euroopa Koolid tavakoolidest eraldi asutused, siis Euroopa Komisjon on algatanud reformi, mis lubaks ka tavakoolidel anda õpilastele Euroopa bakalaureuse kraadi, mis Eestis võrdub gümnaasiumi lõputunnistusega.