/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/10/05/245045t1hb677.jpg)
Tallinna Ülikooli politoloogi Raivo Vetiku väitel ei pääse Eesti uutest immigrantidest.
Vetik: Eesti ei pääse uutest sisserändajatest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvastikuprognoosid näitavad, et aastaks 2050 suureneb tööealiste inimeste hulk Aafrikas kolm korda, Aasias ning Ladina-Ameerikas 40-45 protsenti, kuid läänemaailmas samal ajal väheneb 23 protsenti,» ütles Vetik Postimees.ee'le.
«Seega ei ole läänemaailmas, kaasa arvatud Eestis, suhteliselt lühikese aja pärast immigratsioonile alternatiivi, meie tööturg ja sotsiaalsüsteem ilma selleta lihtsalt ei toimi.»
Kõige lihtsam viis migrantide integratsiooni probleeme vältida on Vetiku sõnul vältida immigratsiooni.
Samas, Eurostati andmed näitavad, et juba alates 1988. aastast on migratsiooni osatähtsus nn vana Euroopa Liidu (EL15) rahvastiku juurdekasvus suurem kui loomulikul juurdekasvul.
Näiteks aastal 2005 andis EL25 puhul migratsioon 1,69 miljonit elanikkonna juurdekasvu, loomulik iive aga vaid 0,327 miljonit.
Vetiku sõnul on immigratsioonil loomulikult ka varjukülg.
«Siin võib meenutada Max Frischi kuulsat lauset sellega seoses: «Me kutsusime enda juurde töötajaid, kuid selle asemel saime inimesed». Järelikult tuleb juba kutsumise hetkel endale aru anda, et tegemist on inimestega.»
See, et paljud eestlased on sisserändajate suhtes pigem tõrjuvad, on politoloogi hinnangul teatud mõttes paratamatu.
«See tuleneb meie ajalookogemusest ja on reaktsiooniks ülisuurele migrantide proportsioonile elanikkonnas võrreldes teiste Euroopa riikidega.»
Tema sõnul ei ole mõtet probleemi ka üle dramatiseerida, sest Eestis pole näiteks populaarseid ksenofoobseid parteisid.
Ta viitas ka paari aasta eest justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringule hoiakutest uusimmigrantide suhtes.
«Selgub, et peamiselt kardetakse võimaliku sisserände majanduslikke tagajärgi (suureneb tööpuudus ning vähenevad palgad) ning eestivenelaste seas on kartused suuremad võrreldes eestlastega.»
Priit Pullerits kirjutas laupäevases Postimehes, et Eesti hakkab üha enam tõusma sisserändajate huviorbiiti. Teisalt ei soovi tema sõnul eestlased migrante juurde ja kuna õhuke riik tähendab väikseid sotsiaaltoetusi, aitab ka see võõramaalasi Eestist eemal hoida.
Möödunud nädalavahetusel küsis Postimees.ee ka oma lugejatelt, mitmele suuremale rahvusele (vähemalt 10 000 esindajat Eestis) on meie riigis kohta. 63 protsenti vastajatest leidis, et Eestis peaks elama ainult eestlased.