/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/01/21/299895t1hda69.jpg)
Tartu Ülikooli poliitfilosoofia õppejõu Eva Piirimäe sõnul tuleks seada mitmete Eesti elanike põhjendamata eelarvamused küsimärgi alla, seda ka rahvusküsimuses.
Ekspert: võõraid vihatakse rohkem netikommentaarides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides lugejate reaktsioone laupäevase Postimehe Arteris ilmunud Priit Pulleritsu lugu «Eesti sõnum võõrastele: te ei ole siia teretulnud!» ütles Piirimäe, et võõraviha esinemine Eestis on ehmatav ja ebameeldiv, kuid õnneks ei ole see anonüümsetest netikommentaaridest palju kaugemale jõudnud.
«Ma ei usu, et me saame eestlasi tervikuna ksenofoobiliseks kuulutada.»
Võõraviha otseseid ühiskondlikke väljundeid ehk vägivallaakte on tema sõnul Eestis olnud vaid üksikuid, kuid tihti esineb tuima sallimatust, eelarvamusi ning soovimatust võõrastega suhelda.
«Sageli esitatakse sellele põhjenduseks n-ö «fakte» sellest, kuidas erinevad rahvused ei saagi koos eksisteerida, kuidas Eesti oma väiksuses peab pidevalt end kaitsma, mida omakorda põhjendatakse meie valusa ajaloolise kogemusega.»
Agressiivset võõraviha ning sallimatust saab tema sõnul seletada harimatuse ning piiratud kujutlusvõimega.
«Võõraviha juures on selgelt näha teatud inimeste ja inimgruppide enesekindluse puudumine, mida siis kompenseeritakse teiste alavääristamisega.»
Piirimäe väitel saab võõraste sallimatus olla üks üldisema sallimatuse avaldusi. «Mündi teine pool on ju Eesti ühiskonna sisene sallimatus, igapäevasuhetes väljenduv vähene respekt teise inimese suhtes.»
Piirimäe sõnul on võõraste mittesallimine Eestis probleem. « Sallimatus, umbusk ja eelarvamused võõraste suhtes nõrgestavad ühiskonda.»
Tema hinnangul võib samas loota, et üha tihenev suhtlus muu maailmaga aitab neid vähendada.
«Siia saabunud võõrad on küll esialgu suhteliselt raskes olukorras, kuid saavad palju ära teha eelarvamuste hajutamiseks. Inimesed näevad, kuidas individuaalsed sisserändajad rikastavad meie elukeskkonda - mõeldagu kas või võõrapärastele söögikohtadele.»
Piirimäe nägemuses võiks ka Eesti hariduses ja meedias pöörata enam tähelepanu maailma ajaloole ning kaasaja maailmas toimuvale, harjutada inimesi end teiste rahvuste ja ühiskonnagruppide vaatepunktist asju vaatama.
«See ei tähenda sugugi, et peab loobuma oma vaatepunktist - küsimus on pigem põhjendamata eelarvamuste ja üldistuste küsimärgi alla seadmises.»
Tema sõnul on vaja arutelu üldiste väärtuste ehk selle üle, mida tähendavad vabaduse, võrdsuse, õigluse ideed, kuidas need suhestuvad erinevate rahvuste ja riikide olemasoluga.
«Siin on selge, et kerkivad üles erinevad nägemused ka eestlaste endi hulgas - tuleb õppida selles nägema voorust, mitte probleemi.»
Priit Pullerits kirjutas laupäevases Postimehes, et Eesti hakkab üha enam tõusma sisserändajate huviorbiiti. Teisalt ei soovi tema sõnul eestlased migrante juurde ja kuna õhuke riik tähendab väikseid sotsiaaltoetusi, aitab ka see võõramaalasi Eestist eemal hoida.
Möödunud nädalavahetusel küsis Postimees.ee ka oma lugejatelt, mitmele suuremale rahvusele (vähemalt 10 000 esindajat Eestis) on meie riigis kohta.
63 protsenti vastajatest leidis, et Eesti peaks elama ainult eestlsed.
8,2 protsenti leidis, et vähemalt 10 000 esindajat võiks olla Eestis 2-3 rahvusel, viiendik aga pidas mõistlikuks vahemikku 4-6 nagu praegu.
8,8 protsenti vastajatest leidis, et taolisi rahvusi võiks Eestis olla esindatud üle seitsme.
Kokku vastas gallupile 2497 inimest.