/nginx/o/2010/01/20/299602t1hd273.jpg)
Põhikooli ja gümnaasiumi uute riiklike õppekavade rakendamiseks kulub haridusministeeriumi kinnitusel järgmise viie aasta jooksul lisaraha alla 20 miljoni krooni aastas, mis kulub uute õppevahendite soetamiseks.
Uued õppekavad nõuavad 97 miljonit lisakrooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi teatel nõuab õppekavade rakendamine riigilt üksnes õppevahendite soetamiseks vajaliku raha suurendamist - arvestuslikult tuleb riigieelarves aastatel 2011 kuni 2015 suurendada seda summat 19,4 miljoni krooni võrra aastas ehk kokku 97 miljonit.
Tänavu on riigieelarves üldhariduskoolidele õppekirjanduse ja õppevahendite soetamiseks ette nähtud 96 miljonit krooni.
«Need kulutused tuleks teha niikuinii - tuleb siis osta vanade õpikute kordustrükke või uusi õpikuid,» märkis ministeerium. «Pealegi ei tule õppekavade vahetamisel asendada kaugeltki kõiki õpikuid.»
«Õpetajate täiendkoolituse, uutes õppekavades ettenähtud rühmatundide ja valikkursuste korraldamine ei nõua lisakulutusi,» kinnitas ministeerium.
Õpetajate täienduskoolitusega seotud kulud kaetakse iga-aastaselt riigieelarvest eraldatavatest vahenditest - tänavu näiteks 75 miljonit krooni. Seda raha saabki edaspidi suunata uute õppekavade tutvustamisele.
Uue asjana lisanduvad põhikoolide rühmatunnid ning gümnaasiumide valikkursused haridusministeeriumi kinnitusel koolide rahastamismudeli muutmist ei eelda ning riigile täiendavaid kulutusi ei too.