/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2010/01/19/299319t1h2710.jpg)
Riigikogu ja kohalike volikogude valimiste viimine tulevikus ühele päevale eeldab kahe valitsuspartei teoreetilist üksmeelt. Võimuparteide omavaheline nagistamine on eri teemade puhul õhus olnud aga juba läinud aasta lõpust, kirjutab Tuuli Koch.
Tellijale
Valitsusparteid trumpavad üksteist üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kergesse euroeufooriasse sattumist möödunud aasta lõpus on tööhoogu kasvatav riigikogu ja vähemusvalitsus ette võtnud mitu kõlavat-olulist teemat: põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, haldusreform ja nüüd veel ka valimisreformi teema, mille Reformierakonna juht Andrus Ansipi juba aasta tagasi õhku viskas.
Läinud nädala lõpus andis viimasele teemaarendusele hoogu juurde ka Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar ning Reformierakond vastas sellele kohe seaduseelnõuga. Selle kohaselt toimuksid alates 2015. aastast riigikogu ja kohalike volikogude valimised ühel päeval, märtsikuu esimesel pühapäeval. Selle eelnõu poolt- ja vastuargumentide üle on valmis arutlema ka IRL.
Idee on tekitanud elavat vastukaja. Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul tuleb korralikult põhjendamata poliitilistesse ideedesse suhtuda skeptiliselt, kuna valimiste sagedus ei ole tema hinnangul kaugeltki Eesti poliitika hädade põhjus.
Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson leidis, et praeguse teematõstatusega otsivad võimuparteid hoopis asendustegevust, ja riigikogu sotside juht Eiki Nestor küsis, mis saaks sel juhul, kui tekiks vajadus korraldada erakorralised valimised.
Aitaks riigil raha kokku hoida
Vabariigi valimiskomisjoni juht Heiki Sibul kinnitas, et valimiste ühitamine on puhtkorralduslikult mõeldav ja ka säästlikum.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal leiabki, et riigikogu ja kohalike valimiste ühitamine annaks märgatavat kokkuhoidu. Nii erakondade kampaaniate, valimisvabade aastate kui ka peibutusparteide osas. Poliittiivulised peaks üheaegsete valimiste korral nimelt otsustama, millisesse rahvaesinduskokku nad kandideerivad.
Europarlamendi ja presidendi valimised võiks Reformierakonna hinnangul jääda, nagu need on, kuna nende intervall on erinev – need valimised toimuvad iga viie aasta tagant. «Oleme aga alles selle arutelu alguses ja ettepanekuid võib tulla igasuguseid,» tõdeb Michal ja toonitab: «Peamine oleks ikkagi riigikogu ja kohalike valimiste ühendamine.»
Selles näevad aga paljud eksperdid ohtu, kuna sel juhul võivad peateemadena üles kerkida vaid üleriigilised valupunktid ning kohalikud probleemid jääksid tagaplaanile.
Vastuargumendina võib aga kohe meenutada läinudaastaseid kohalikke valimisi, mil üheks peateemaks kerkis kanalisatsiooni-, teede-tänavate- ja koolimurede asemel hoopis pensioniga seotud temaatika.
Reformierakond arutab uuel nädalal valimisreformi ettevalmistava delegatsiooni moodustamist, mis hakkaks pidama konsultatsioone teiste erakondadega.
Valitsusparteide trumpamistaktika algas juba vanal aastal. Kindlasti on Reformierakonnal raske andestada Laarile seda, et ta oma kaasvõitlejatega eelmise aasta lõpus neid riigikogu liikmete palgaseaduse vastuvõtmisel julmalt alt vedas.
IRL oli varem andnud korduvalt lubaduse, et toetavad konsensuslikult palgaeelnõu, kuid leidsid siis kena põhjenduse – «me ei olnud algusest peale nõus, et palgad tõusevad» – ja pool tundi enne hääletust andis IRL teada, et nende näol on olemas parlamendis ka üks õilis erakond.
Üksteisele ei andestata
See loob praegustele varjatud nägelustele tausta. Läinud nädalal vihastas IRL selle peale, et Reformierakond blokeeris riigikogus elektrituru seadust. Üleeile kerkis keskerakondlaste arupärimistest tingituna üles IRLil ammu südamel olev haldusreformi teema, mille usku on nad üritanud partnereid meelitada nii 2008. aasta aprillis kui ka läinud aasta märtsis. Tulutult.
«Me teame, et haldusterritoriaalsete piiride muutmise puhul on tegemist tüüpilise vallutajate instrumendiga,» ütles Ansip üleeile. «Miks me omas riigis ise peaksime vallutajatena käituma?»
IRL teab, et aasta enne riigikogu valimisi ja poolteist aastat enne presidendivalimisi ei ole enam mõtet sel teemal arutleda. Eriti viimaseid valimisi silmas pidades, sest pole just hea idee võimalikke uue presidendi üle otsustavaid valimiskogu esindajaid ärritada.
Homme hakkab riigikogu kultuurikomisjon läbi töötama ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele laekunud ligi 300 muudatusettepanekut.
Nende puhul on valitsuserakonnad vähemalt ühes osas sõlminud poliitilise kokkuleppe: kõik need ettepanekud, mis puudutavad eelmisel nädalal kinnitatud õppekavasid, heidetakse kohe armutult kõrvale.