Riigikogus arutati juurdepääsupiiranguid julgeolekuga seotud dokumentidele

Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus. Foto: SCANPIX

Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimus täna põhjalik arutelu, mis puudutas juurdepääsupiiranguid Eesti julgeoleku ja välispoliitikaga seotud ministeeriumite ning nende allasutuste andmetele ja dokumentidele.

Arutelu oli seotud riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõuga, vahendas parlamendi pressiesindaja.

«On vaja leida kompromiss avaliku huvi ja riigi julgeoleku vahel, nii et ühelt poolt oleks võimalik avalikes huvides ligi pääseda riigiasutuste andmetele  ja
dokumentidele ning teiselt poolt oleks kaitstud ka riigi julgeolek,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Linde kinnitusel soovib põhiseaduskomisjon jõuda eelnõu menetlemisega nii kaugele, et see oleks võimalik vastu võtta käeoleva aasta veebruaris.

Üheks aruteluteemaks oli juurdepääsupiirang kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja riigikantselei ning nende valitsemisala asutuste isikkoosseisu andmetele,
lähtudes sellest, mil määral nende andmete avalikkus võib kahjustada riigi julgeolekut.

Eelnõu kohaselt võib valitsusasutus piirduda vaid  asutuse struktuuriüksuste üldtelefoni ja üldise e-posti aadressi avaldamisega, kui see on vajalik riigi julgeoleku huvides. Nii kaitseministeeriumi kui ka siseministeeriumi esindaja leidsid, et riigi julgeolekuga tegelevate isikute nimede ja kontaktandmete kättesaadavuse piiramine vaid asutusesisese kasutusega on põhjendatud.

Teise teemana oli kõne all võimalus kehtestada välissuhtlemist puudutavatele dokumentidele täiendav ligipääsupiirang viis aastat lisaks praegu kehtivale kuni
kümneaastasele piirangule, juhul kui  neis dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist.

Kolmandana teemana käsitles põhiseaduskomisjon juurdepääsu avaliku elu tegelase isikuandmeid sisalduvaile arhiividokumentidele ja samuti valitsusasutuste poolt arhiivi üle antud dokumentidele.

Oma praktilisi kogemusi selles osas jagasid Eesti Demograafiainstituudi juhtivteadur Jaak Valge ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter, kes osutas mitmetele kitsaskohtadele avaliku teabe kättesaamisel.

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peebu hinnangul puudub riigis praegu seaduste rakendmaisel ühtne praktika, missugustel alustel tuleb mingi dokument määratleda asutusesisekeks kasutamiseks. Peebu hinnangul ei ole juurdepääsupiirangu kehtestamine sageli põhjendatud.

Tänase arutuelu käigus kuulas põhiseaduskomisjon ära ka kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad.