Tallink kavatseb Haitile appi saata reisilaeva

Tallink plaanib seni Helsingi-Rostocki liinil sõitnud Superfasti üle Atlandi ookeani saata, et päästemissioonile saabunutele turvalist majutust pakkuda. Foto: Toomas Huik

Reisijate vähesuse tõttu ajutiselt peatatud Helsingi-Rostocki regulaarliinil sõitnud laevale Superfast oleks Haiti missioon sobivaim lahendus, sest praegu seisavad mõlemad seda tüüpi laevad tööta.

Postimehe andmeil plaanib Läänemere suurim laevafirma Tallink saata vähemalt ühe oma reisilaevadest – kas Superfast VII või Superfast VIII – maavärinajärgsesse kriisipiirkonda Haitile. Rohkem kui 660 reisijakohaga laev pakuks Haiti pealinna Port au Prince’i reidil seistes tõhusat abi abimissioonide töötajatele, kellel on puudus turvalistest majutuskohtadest.

Kuigi läbirääkimised laeva missioonile saatmiseks rahvusvaheliste organisatsioonidega alles käivad, on Tallink juba alustanud Superfast VII ja Superfast VIII laevade valdavalt eestlastest koosnevate meeskondade vaktsineerimist A- ja B-hepatiidi vastu. See on troopilises kliimas töötamisel elementaarne ettevaatusnõue.

Tallink ise keeldub toimuvat kommenteerimast, viidates börsiettevõtte kohustusele teatada avalikke uudiseid börsisüsteemi kaudu. «Kui meil on midagi öelda, saate sellest vastava uudise kaudu teada,» ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.

Läbirääkimised on küll täies hoos, ent Tallinki jaoks muudab olukorra soodsaks see, et parajasti tööta seisvaid sobivaid vabu reisilaevu pole maailmas üleliia palju. Kaks Tallinki Superfasti laeva seisavad aga pärast aastavahetusel Helsingi-Rostocki kiirliini ajutist sulgemist reisijate vähesuse tõttu korralises hooldusremondis Balti laevaremonditehases.

Et Saksamaa laevaliin on suletud vähemalt märtsi alguseni, tähendaks kahest laevast vähemalt ühele kasutuse leidmine Tallinkile märkimisväärset kokkuhoidu. Tallinnast üle Atlandi ookeani Kariibi merele jõudmiseks kuluks Superfast-tüüpi kiirel alusel kümmekond päeva.

Tallinkile poleks see sugugi esimene kord oma laevu kriisipiirkonda lähetada. 2005. aasta sügisel saatis toona veel Silja nime kandnud Soome ettevõte oma laeva Finnjet pooleks aastaks USAsse appi orkaan Katrina tagajärgi likvideerima. Louisiana osariik rentis soomlastelt laeva koguni kuueks kuuks, et majutada sinna orkaani tagajärjel tekkinud uputuses elukoha kaotanud kohalikke üliõpilasi.

Veelgi varem, 2005. aasta kevadel oli Tallink osutanud majutusteenust aga NATO-le, kui rohkem kui nädalaks majutati reisilaeva Regina Baltica pardale Norras polaarjoone taga toimuva NATO suurõppuste personal. NATO oli sunnitud Regina Balticat rentima sel lihtsal põhjusel, et kohalikus linnas poleks kõikidele armeejuhtidele elamiskohti jagunud.

Superfast VII ja VIII
•    Ehitatud 2001. aastal Kielis Saksamaal
•    Tallinkile kuuluvad 2006. aastast
•    Teenindavad laevaliini Helsingi-Rostock
•    Pikkus: 204 meetrit
•    Laevadekke: 10
•    Reisijakohti: 626
•    Autokohti: 661
•    Meeskond: 63
•    Kiirus: maksimaalselt 53,6 km/h

Eesti toetab Haitit ligi nelja miljoniga
•    Eesti riik toetab maavärinas kannatanud Haitit kokku umbes 3,9 miljoni krooniga.
    Sellest 2,5 miljonit krooni eraldatakse Punase Risti kaudu.
    Miljon krooni kulub logistikaekspertide missiooniks.
    0,35 miljonit krooni kulub päästeekspertide missiooniks.
•    Annetustena on kogutud veel üle 300 000 krooni.
    Eesti Punase Risti kogumiskontole oli eilseks laekunud 262 000 krooni rohkem kui 480 inimeselt.
•    UNICEGI kogumiskontole oli laekunud samas umbes 45 000 krooni.
•    Eesti Punase Risti kogumiskontod on Swedbankis 1180001436 ja SEBs 10220039608010. Märksõnaks tuleks kirjutada «Haiti maavärin».
•    UNICEF kogub annetusi märksõnaga «Haiti» järgmistele arveldusarvetele: SEBs 10052039502009, Swedbankis 221120211192 ja Sampo pangas 332029950003.