/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/03/17/149414t1ha140.jpg)
Õpetajate liidu esimehe Lehte Jõemaa väitel võiks lubada gümnaasiumiõpilasi akadeemilisele puhkusele vaid siis, kui puhkus kannab selget enesearendamise eesmärki.
Jõemaa: akadeemilist puhkust ei peaks veetma palmisaarel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See ei ole, et võtan lihtsalt puhkust. See on suunatud tegevus,» rääkis Jõemaa. «Kolmeks kuuks minna puhkama kuskile Lõunamere saarele koos vanematega, see on lapsevanema vastutus.»
Tema sõnul aga võiks võtta gümnaasiumis akadeemilist puhkust näiteks siis, kui õpilane elab juba perekonnaelu, soovib minna välismaale õppima või tegeleb tippspordiga.
Kuigi õpilasesinduste liit kutsub üles lubama ka põhikooli lõpuklasside õpilasi akadeemilisele puhkusele, Jõemaa seda ei poolda.
«Põhikoolis ei ole akadeemiline puhkus õige. Küll gümnaasiumis, kui õpilased valivad ise oma õppekavasid ja saavad palju muid valikuid teha,» rääkis ta Postimees.ee'le.
Tema sõnul on kogu põhikooli ja gümnaasiumi eraldav haridusreform seadnud sihiks kahe kooliastme suurema eristamise, rõhutades ka nende erinevaid eesmärke.
Eesti Õpilasesinduste Liit tegi ettepaneku lasta gümnaasiumiõpilasi akadeemilisele puhkusele, nagu seda tohib praegu teha kutsekoolis ja ülikoolis.
Liit leiab, et akadeemilise puhkuse võtmine võimaldab noorel minna ilma probleemideta välismaale vahetusõpilaseks või näiteks eriolukorras tegeleda aasta aega pingsalt spordi või mõne muu koolivälise tegevusega.