/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/01/06/292525t1h1505.jpg)
Haridusministeeriumi hinnangul väärib kaalumist õpilasliidu idee lubada kooliõpilastel akadeemilist puhkust võtta.
Ministeerium: õpilaste puhkuseideed tasub kaaluda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpilaste ettepanek laiendada akadeemilise puhkuse võtmise õigust ka päevases õppevormis õppijatele väärib kaalumist, kuid vajab läbi arutamist koolijuhtide ja koolipidajatega nii õppeprotsessi sujuvuse kui ka rahastamise seisukohalt,» ütles Postimees.ee'le ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
Õpilasliit tahtis lisaks gümnaasiumiastmele anda õiguse akadeemilisest puhkust võtta ka põhikooli lõpuklasside õpilastele, kuid selle ettepanekuga on Ladva sõnul keerulisem.
«Päevases õppevormis kolmandal kooliastmel õppivad lapsed on reeglina koolikohustuslikud ning neile õppepuhkuse võimaldamine on kindlasti problemaatiline, kuna koolis käimine on nende puhul juba põhiseadusest tulenev kohustus.»
Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on praegu nn akadeemilise puhkuse võtmise võimalus ette nähtud õhtuses ja kaugõppes.
See õppevorm on suunatud eelkõige täiskasvanud õppijatele või teistele, kellel pole võimalik osaleda kontaktõppes samas mahus kui päevases õppevormis õppijatel.
Päevases õppevormis õppijatele on Ladva sõnul kavas sätestada õppeaja pikendamiseks võimalus koostada individuaalne õppekava, millega võib ette näha nii õppekoormuse vähendamist kui ka teatud perioodil õppest eemalviibimist.
«Nende gümnaasiumiõpilaste jaoks, kes soovivad ajutiselt mõnes välisriigis õppida, on haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud õigus välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid samas koolis,» meenutas ta.
Eesti Õpilasesinduste Liit tegi ettepaneku lasta gümnaasiumiõpilasi akadeemilisele puhkusele, nagu seda tohib praegu teha kutsekoolis ja ülikoolis.
Liit leiab, et akadeemilise puhkuse võtmine võimaldab noorel minna ilma probleemideta välismaale vahetusõpilaseks või näiteks eriolukorras tegeleda aasta aega pingsalt spordi või mõne muu koolivälise tegevusega.