/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/17/267898t1he5b6.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi hinnangul peab enne kooli hoolekogule võimu juurde andmist kaaluma, kas sama kogu suudab ka oma otsuste tulemuste eest vastutada.
Kreitzberg: hoolekogu vastutagu ka eksimuste eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hoolekogu rolli vastu pole siin keegi olnud. Pigem on probleem selles, et osas koolides töötavad hoolekogud päris toredasti, teistes ei tööta,» kommenteeris Kreitzberg õpilasliidu ideed anda otsustusõigus koolis senisest enam hoolekogu kätte.
Kreitzbergi sõnul peab arvestama, et hoolekogus töötavad inimesed ühiskondlikul alusel, kuid osa otsuseid nõuab suurt pühendumist ja ajakulu.
«Peame kaaluma seda, kas hoolekogud lisaks õigustele otsustada paljusid asju suudavad võtta ka vastutuse nende otsuste eest. Õigusi ei saa vaadata lahus vastutusest,» rääkis Kreitzberg.
«Kui hoolekogu tarvitab ainult õigust otsustada kooli eelarve üle ja pärast ei kanna mingit vastutust, vaid see jääb kooli direktorile, siis see ei ole ka päris õige.»
Tema sõnul on see igatahes idee, mis väärib kultuurikomisjonis kaalumist.
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) tegi ettepaneku muuta õppeasutuse juhtimist demokraatlikumaks, andes hoolekogule kooli kõrgeima otsustuskogu staatuse.
EÕEL määras oma ettepanekutes hoolekogu ülesandeks näiteks kooli arengukava, õppekava, kodukorra ja teiste koolielu reguleerivate dokumentide kinnitamise ja ka kooli eelarve koostamisse panustamise. Samuti hakkaks hoolekogu valima direktorit.