/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/17/165074t1hd0b8.jpg)
Haridusministeeriumi hinnangul väärib kaalumist Tartu Ülikooli idee käivitada kõigi ülikoolide aktsepteeritav ühtne ja laiapõhjaline sisseastumiseksam.
Ministeerium: ülikoolide ühiseksam väärib kaalumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee'le, et idee tulevik sõltub eelkõige sellest, kui suur on avalik-õiguslike ülikoolide huvi taolise eksami vastu. Samas ei välistanud ta, et laiema huvi korral võib ka ministeerium eksami ettevalmistamises kaasa lüüa.
Tema väitel ei ole siiski võimalik minna nii kaugele, et taoline test hakkaks asendama mõnda riigieksamit.
«Riigieksamid on mõeldud õpilaste teadmiste ja oskuste kontrollimiseks, et riik saaks öelda - sellistele inimestele võib kätte anda riiklikult tunnustatud gümnaasiumi lõputunnistuse,» rääkis Ladva.
«Akadeemilise testi eesmärgiks on inimeste reastamine võimekuse skaalal, mis õppurite valimisel on igati mõttekas, kuid ülevaadet teadmistest ja oskustest see ei anna.»
Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas tegi ettepaneku võtta kasutusele laiapõhjaline sisseastumistest, mille läbimisel saaks igasse ülikooli kandideerida.
See võiks olla tema hinnangul näiteks akadeemiline test, mis hindaks mitmekülgselt kandidaatide akadeemilist võimekust erinevates valdkondades.
Õpilasesinduste liidu aseesimehe Kristo Petersoni hinnangul ei ole riiklikust akadeemilise võimekuse testist aga abi, sest see ei mõõda motivatsiooni konkreetset eriala õppida.
Neljapäeval valitsuse heakskiidu saanud gümnaasiumi riiklik õppekava näeb ette, et riigieksamite arv väheneb kolmele ja nende raskusaste väheneb, samas muutuvad need kõik kolm kohustuslikuks. Alles jäävad emakeele, võõrkeele ja matemaatika eksam.