Õpilasliit: supertest pole riigieksamist parem

Riigieksamite tulemused käes. Illustratsioon: Urmas Nemvalts.

Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) aseesimehe Kristo Petersoni hinnangul ei ole riiklikust akadeemilise võimekuse testist abi, sest see ei mõõda näiteks motivatsiooni konkreetset eriala õppida.

«Üleriigilisest testist ei ole suurt kasu, sest see jätab tähelepanuta õpilase individuaalsed huvid ning iga eriala eeldab siiski suuremal määral oma spetsiifikast tulenevaid sisseastumiseksameid,» rääkis Peterson Postimees.ee'le.

«Üldine test ei pruugi anda erialavastuvõtu puhul vajalikku selgust kandidaadi sobivuse (valmiduse ja huvi) kohta. Oht on, et tekib samasugune õpilaste ühekülgne järjestamine nagu hetkel riigieksamitega.»

Tema sõnul on siiski positiivne, kui sarnaste erialade puhul saab kasutada ühist testi, mille saab läbida juba enne keskooli lõputunnistuse saamist.

Ta märkis, et see eeldab senisest suuremat kõrgkoolide koostööd uute üliõpilaste vastuvõtmisel.

«Üliõpilaskandidaadi üldist ülikooliküpsust peaks hindama mitmekülgsemalt, kui seda tehakse praegu liiga suures osakaalus riigieksamite tulemuste põhjal,» rääkis Peterson, meenutades, et õpilasliit on pakkunud alternatiivina välja idee asendada riigieksamid küpsuseksamitega.

«Kui rakendada EÕELi pakutud küpsuseksameid, siis akadeemilist testi sellisel kujul enam tarvis ei oleks.»

Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas võtaks kasutusele laiapõhjalise sisseastumistesti, mille läbimisel saaks igasse ülikooli kandideerida.

Tema sõnul võiks see olla näiteks akadeemiline test, mis hindaks mitmekülgselt kandidaatide võimekust erinevates valdkondades.