/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/11/30/275149t1h270d.jpg)
Möödunud aastal kahanes sündide, kuid veel enam surmade arv ja eestimaalaste pikalt negatiivsena püsinud iive liikus sammu võrra nullile lähemale. Seejuures ka abielluti ning lahutati varasemast vähem.
Masu kahandas sündimust, kuid ei suurendanud suremust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui poleks olnud masu, siis võib-olla oleks iive olnud positiivne, kuid majanduslanguse tõttu jäi see negatiivseks,» lausus Tartu Ülikooli teadur Mare Ainsaar.
Nimelt registreeriti mullu Eestis 15 884 lapse sünd, mida on 590 võrra vähem kui näiteks üle-eelmisel aastal. Samas langes ka surmade arv 626 võrra. Aasta jooksul lahkus siit ilmast 16 201 eestimaalast.
«Surmade arvu vähenemise trend on paljulubav, aga probleemiks on sünnid, sest inimesed on majandustundlikud ja kindlustunne mõjutab neid,» lausus Ainsaar. Ta lisas, et tegelikult on praegu sündide suurenemiseks parimad aastad, sest tulevikus hakkab viljakas eas naiste arv kiiremini langema.
«Kartus, et seoses majanduslangusega suremus suureneb, ei saanud tõeks, aga nagu võis
oodata, vähenes pisut sündimus,» nentis ka Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. «Iive läheneb üsna pidevalt nullile. Seda, kas ta järgmisel aastal nulli jõuab, on raske ennustada.» Kui 2008. aastal jäi surmade ja sündide vaheks 533, siis tänavu suri 317 inimest rohkem kui sündis.
Suremuse vähenemise põhjuseks pidas Tiit ühelt poolt liiklussurmade ja kriminaalsete surmajuhtumite vähenemist, kuid ka inimeste tervise järjekindlat paranemist. «Keskmine eluiga on naistel igal aastal stabiilselt pikenenud, meestel on olnud mõned tagasilöögid, kuid suundumus toimib nagu kogu arenenud maailmas.»
Tiidu sõnul kasvab keskmine eluiga seda kiiremini, mida edukamalt suudetakse võidelda alkoholismi ja ennast hävitava käitumisega.
Langes ka abielu registreerimise ja lahutamise arv. Mullu sõlmiti 766 abielu vähem kui aasta varem ehk 5409 korral. Seaduslik kooselu lahutati 2657 korral, mida on 134 võrra vähem kui tunamullu.
«Abielude sõlmimisele võis raske aasta küll mõjuda,» märkis Ainsaar. Ta pakkus, et võib-olla hakkab ka lahutuste arv vähenema. Nimelt elavad praegused abiellujad enamasti juba enne registreerimist pikalt koos ja üksteist tuntakse paremini.
«Abieluks ei nähta põhjust,» lausus Tiit. «See on noorte hulgas väärtust kaotanud. Esimesed lapsed sünnivad praegu rohkem kui pooltel juhtudel väljaspool registreeritud abielu.» Ta lisas, et juba Nõukogude aja viimasel perioodil hakkas domineerima abieluväline kooselu, kuid siis stimuleeris abielu sõlmimist korteri saamine ja tööle suunamine.
Abiellumiste vähenemine on omane väga suurele osale läänemaailmale, kus kiriku osatähtsus on vähenenud. «Seda enam, et enam pole ammu hoiakut, et seksuaalsuhe enne abielu oleks patt,» rääkis Tiit.
Mis sai nimeks?
Populaarsemad nimed 2009. aastal
Populaarsemad poiste nimed
• Rasmus (150 korral)
• Nikita (132 korral)
• Markus (112 korral)
• Martin (103 korral)
• Marten (92 korral)
Tüdrukute nimedest olid
menukamad
• Sofia (85 korral)
• Laura (82 korral)
• Maria (77 korral)
• Anna (73 korral)
• Sandra (71 korral)