/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/01/11/295123t1h7b01.jpg)
Ajakirjanik Kalle Muuli hinnangul ei peaks nii aktiivselt faktiteadmiste vastu võitlema, nagu seda viimasel ajal haridusuuendajad tegema kipuvad.
Muuli: faktiõppe vastu ei pea võitlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» esinenud Muuli sõnul on faktiõppe osakaalu vähendama kutsuvat juttu räägitud ligi 20 aastat, kuid tuleb küsida, kas faktide õppimise ja koormuseta on ikka võimalik tarkust omandada.
Tema väitel on kummaline lähtekoht, et fakte õpetamata on võimalik kasvatada loovat või tarka inimest.
Muuli hinnangul peab inimene ikka teadma, millal oli Põhjasõda või Laulev revolutsioon, sest faktideta ei oska sündmust konteksti panna. Samuti pole võimalik tema väitel omandada näiteks keelt sõnu pähe õppimata.
Ta leidis ka, et kuigi seda kuskil välja ei öelda, suurendavad neljapäeval valitsuse heaks kiidetud õppekavad õpetajate koormust, eriti seoses kujundava hindamisega, kus õpetaja peab hakkama õpilasele seletama, miks ta konkreetse hinde pani.
Muuli arvutas, et kui tema lapse õpetajad põhjendaksid iga sama klassi õpilase hinnet ühe minuti, kulutaksid nad ühes veerandis sellele 42 tundi.
Tema sõnul tuleb see aja arvelt, mida saaks kasutada tavapärasele õpetamisele.