/nginx/o/2007/11/21/10057t1hd99f.jpg)
Zürichisse kõrgetasemelisele teadusseminarile sõitva haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul tuleb lahendada olukord, kus euroliidu riikide küüned on enda poole, kuid vaja on ka mõned ühised teadusprojektid edukalt ellu viia.
Lukas teadusest: igal riigil on küüned enda poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liit on riikide ühendus ja kõigil on küüned heas mõttes enda poole, aga tarvis on, et valitud ja ühiselt kokku lepitud programmid oleksid usaldusväärselt läbi viidud ja teadust toetavad,» ütles Lukas.
Näiteks haridusministeerium ning Teaduste akadeemia koostavad Eesti teaduse infrastruktuuri arengukava ning uurivad, kuhu ja kui palju tuleb raha suunata, lähtuvalt Eesti, Euroopa Liidu ja kogu maailma teaduse eelisarendustest.
«Mõnikord kipume me unustama, et ehkki Euroopa Liidu raamprogrammide kaudu toetatakse riikide teadustööd päris tublisti, on enam kui 90 protsendi teadusrahade efektiivse kasutamise otsused ikkagi liikmesriikide endi käes,» rääkis Eesti Teadusfondi nõukogu esimees professor Toivo Maimets:
Riiklikud teadusfondid esindavad tema sõnul olulist osa Euroopa teadusfinantseeringutest ning ühine huvi on, et see raha oleks kasutatud nii, et tõuseks maksimaalset kasu riigi teadusele, haridusele ja majandusele.
«Üheskoos on lihtsam lahendada keerulisi küsimusi alates näiteks sellest, mismoodi ikkagi mõõta teadustöö efektiivsust ja kvaliteeti või planeerida kallihinnalise teadusaparatuuri kasutamist nii, et kasu kogu Euroopa teadusruumile oleks maksimaalne.»
Lukas ja Maimets osalevad Euroopa teadusministrite ja teadusfondide juhtide ühisseminaril Zürichis.
Kõrgetasemelise seminari keskne teema on Euroopa teadusruumi arendamine ning riikide tegevused, et tugevdada teaduse ja teadlaste üleeuroopalist konkurentsivõimet.