/nginx/o/2009/03/12/147855t1h0780.jpg)
Eesti venekeelseid gümnaasiume ühendav õpilasesinduste assamblee kutsub üles kindlaks määrama uute õppekavade kontekstis muukeelse kooli rolli ja peab selle põhieesmärgiks õpilaste rahvusliku identiteedi säilitamist.
Metlev: uue õppekava kontekstis peab säilima õpilase rahvuslik identiteet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uute õppekavade plussiks on kindlasti põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine kaheks iseseisvaks astmeks erinevate eesmärkide ja ülesannetega, samuti õpilastele antud valikainete ja õppesuundade lai valik gümnaasiumiastmes,» ütles õpilasesinduste assamblee peasekretär Sergei Metlev pressiteate vahendusel.
«Kuid meie jaoks jääb endiselt oluliseks lahendamata küsimuseks hariduse tulevik vähemusrahvuste keeltes ja gümnaasiumihariduse kättesaadavus neile, kes
lõpetavad põhikooli mitte eesti keeles. Täna ühiskondlikku diskussiooni sel teemal praktiliselt ei ole,» lisas ta.
Õpilasesinduste assamblee seisab selle eest, et kool Eestis aitaks vähemusrahvusest noori säilitada oma rahvuskuuluvust ja tagaks võrdsed võimalused haridusturul.
«Meie jaoks on oluline otsustada, millist rolli ühiskonnas mängivad vähemusrahvuste koolid ja milliseid tagatisi oma rahvuskuuluvuse säilitamiseks saavad õpilased, kes õpivad eesti koolides. Tegelikult täna ei ole meil vähemusrahvuste koole, aga on muukeelne ehk venekeelne kool. Teiste vähemusrahvuste huvidega ei arvestata. Ja põhikooli õppekava ei taga seda ilma kohustusliku kakskeelse õppeta, et õpilane saab jätkata oma haridusteed eestikeelses gümnaasiumis,» märkis
Metlev.
Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga korraldab õpilasesinduste assamblee veebruari alguses foorumid kõikides Eesti suuremates linnades, kus tegutsevad vene õppekeelega koolid. Foorumite eesmärgiks on arutada uute õppekavade ja põhikooli ning gümnaasiumiseaduse eelnõu mõjusid muukeelsele koolile.
«Me soovime kaasata arutellu nii õpilaste esindajaid kui ka asjast huvitatud õpetajaid. Arutelude tulemusena plaanime me esitada valitsusele ja riigikogule ettepanekuid, mis käsitlevad vähemusrahvuste koolihariduse tulevikku,» lubas Metlev.