/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/01/14/296459t1hac63.jpg)
Põrkumine isikuandmete kaitse vastu ei luba koguda statistikat, mis aitaks paindlikumalt hinnata abivajajate hulka ja teha nende abistamiseks seadusemuudatusi.
Isikuandmete kaitse segab vaesusriskis perede leidmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu tunnistas, et sel nädalal esimesel lugemisel olnud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamisega tööd tehes ei saanud nad andmeid näiteks selle kohta, kui paljude laste vanemad on praegu töötud.
«Ei saa olla, et meil ei ole numbrilist ülevaadet, mitme lapse vanemad on täna töötud ja kas nad saavad töötukindlustushüvitist või ei saa,» ütles Reinsalu.
Komisjoni oleks huvitanud veel andmed selle kohta, kui paljudes peredes on mõlemad vanemad jäänud töötuks. Lisaks info ka selle koha, et millal lõpeb vanematel töötukindlustushüvitise aeg.
Töötukindlustus ei sõltu pere suurusest
«Meil ei ole täna neid numbreid. Riigi arvepidamises on asju, mis peavad paremini korraldatud olema. Leidsime, et sotsiaalministeerium peab oma andmete kogumise korda muutma ulatuslikumaks,» märkis Reinsalu.
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld selgitas, et töötute registreerimisel ei koguta andmeid nende perekonnaseisu, leibkonna ja laste kohta sellepärast, et töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise suurus ei sõltu leibkonnaliikmete arvust või teistest leibkonnaga seotud tunnustest.
«Seda sellepärast, et töötutoetuse eesmärk on katta inimesel töö otsimise tõttu tekkivad lisakulud ja need ei sõltu leibkonnaliikmete arvust.» Seega oleks perekonnaseisu ja leibkonnaliikmete andmete küsimine töötutoetuse taotlemisel Rosenfeldi kinnitusel ebaproportsionaalne riigi sekkumine ja ei oleks kooskõlas andmekaitse ja avaliku teabe põhimõtetega.
Pole vältimatult vajalik teave
«Küsimus on just nimelt isikuandmetes, mitte statistikas, sest statistika teadupärast tekib kogutud isikuandmete töötlemisel ja liitmisel. Küsimus sellest, kas ja milliseid andmeid riik mingil juhul võib või ei või koguda, on tugevalt seotud inimese põhiõigusega eraelu puutumatusele,» rääkis Rosenfeld.
Andmete kogumisel lähtutakse sellest tulenevalt alati proportsionaalsuse põhimõttest ehk ei küsita isikult mingeid andmeid, mille teadmine ei ole riigile antud hüvitise või toetuse maksmiseks vältimatult vajalik.
«Kuna töötutoetusel ja töötuskindlustushüvitisel on konkreetne, seaduses sätestatud eesmärk, kusjuures antud toetuse ja hüvitise puhul ei hõlma eesmärk leibkonna toimetuleku tagamist, siis oleks töötutelt leibkonna kohta andemete kogumine käsitletav isiku põhiõiguste riivena,» selgitas nõunik.
Aasta lõpus saab hüvitist viiendik töötuist
Töötukassa analüütik Anne Lauringson teatas, et veebruaris oleks pidanud töötuskindlustushüvitis lõppema 4277 inimesel, kuid neist 1028 inimesel on juba hüvitis lõpetatud.
«Seda eelkõige nende inimeste tööle mineku tõttu ja seega on praeguse seisuga veebruaris hüvitise lõpp 3249 inimesel. Loodetavasti leiab neist osa töö veel ka jaanuaris ning seega on hüvitise lõppemiste arv veebruaris veelgi väiksem,» ütles Lauringson.
Märtsis oleks olnud hüvitiste lõpetamiste arv 4307, aga neist 902 inimest on praeguseks hetkeks juba hüvitise lõpetanud.
Umbes üks kolmandik hüvitisesaajatest leiab praegusel ajal hüvitiseperioodi jooksul töö ning kaks kolmandikku jääb töötuks veel mingi aja ka peale hüvitiseperioodi lõppu. «Seetõttu tõuseb aasta jooksul ka nende registreeritud töötute arv, kes ei saa töötuskindlustushüvitist,» sõnas Lauringson.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötuna arvel 87 282 inimest. «Kui eelmise aasta detsembris oli töötuskindlustushüvitise saajaid 34 protsenti registreeritud töötutest, siis detsembris 2010 võib nende osakaal langeda isegi vaid viiendikuni töötutest. Lisaks võib langeda ka töötutoetuse saajate osakaal.»
Detsembris 2009 oli töötutoetuse saajaid 23 protsenti registreeritud töötutest ning selle aasta lõpus on võimalik, et nende arv küündib kõigest 16-17 protsendini.
Urmas Reinsalu toonitas, et kindlasti on oluline saada kiiresti täiendav statistika nende inimeste sotsiaalmajandusliku olukorra kohta.
«Endastmõistetav eeldus on see, et inimestel on väga tõsised toimetulekuraskused. Küsimus on, et kuidas kõige paremini paratamatult piiratud majanduslike võimaluste olukorras neid võimalikke toetusemuudatusi ka realiseerida. Nii et üks selline oluline ülesanne sotsiaalministeeriumile.»