Kindlustusselts sai Elmatarilt tahtmatult tuhandeid raamatuid

Kirjastuse omaniku Alo Murutari sõnul on Salva kindlustus ise süüdi. Foto: Lauri Kulpsoo

Salva Kindlustusel on praegu tuhandeid raamatuid – palju rohkem, kui ühele kindlustusseltsile vaja. Valik ei ole paraku kuigi mitmekesine, sest raamatud andis välja vaid üks kirjastus.

Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt tunnistab, et selline juhtum on seltsi jaoks esmakordne. Salva sai sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva hüvitise väljamaksmise tulemusena tuhandete raamatute omanikuks, aga ei ole oma raamatukoguga rahul.

Sestap istusid eile hommikul Tartu maakohtu istungisaali ühel poolel Elmatari omanik Alo Murutar, teisel aga Salva Kindlustuse jurist. Kohtunik hilines, valitses vaikus, mida katkestas vaid ülakorrusel tampivate sammude tekitatud veider krõbin. Sageli arendavad kostja ja hageja esindajad enne istungit omavahel joviaalset vestlust, aga mitte seekord.

Vesi rikkus vaid pakendid

2008. aasta suvel tabas Elmatari kirjastuse ladu ülakorruselt alguse saanud uputus, mis ujutas üle osa raamatutest. Kohale tuli Salva Kindlustuse kahjukäsitleja, kellele sobis Elmatari töötajate arusaam tekitatud kahjust.

Nagu ütleb Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt, tulenes kahjukäsitleja eksiarvamus toona sellest, et raamatuvirnu katnud pakendid olid märgatavalt kahjustunud. «Ei tundunud tõenäoline, et raamatud pakendite sees on kahjustuseta,» märkis ta. «Ka akti projekti valmistas ette kirjastus ise.»

Pärast sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva hüvitise väljamaksmist ja raamatute Tallinna lattu vedamist sugenes Salva töötajate hinge kahtlus.

Kindlustusselts väidab nimelt pärast raamatutega tutvumist, et 80 protsendil neist pole üldse mingeid kahjustusi.

Kokku on Salval nüüd firma väitel üle 3000 kahjustuseta raamatu ja kindlustusselts nõuab selle eest välja makstud rahast enam kui 217 000 krooni tagasi. Seltsi väitel on kahjustatud raamatute osa tegelikult vaid käputäis Elmatari väidetust.

Elmatari argument Salva vastu ei ole siiski lihtsalt demagoogia – nagu kinnitab ka Murutari esindaja, on tegu põhimõttelise vaidlusega. Kui kindlustusselts protsessi võidab, kas siis võivad hakata ammumakstud hüvitisi tagasi küsima ka kõik teised seltsid, sest varem ei vaevunud kahjukäsitleja mõnikord isegi kannatanu juurde kohale minema?

Murutari sõnul küsis Elmatar hüvitist siiski vaid nende raamatute eest, mis said ülakorruse veelekke tõttu kahjustada. «Salva on need raamatud kolmel korral üle vaadanud – kui kahel korral oli asi ümmargune ja kolmandal korral kandiline, siis tekib väike hämming,» lausus Murutar.

Salva üritas muide Elmatarilt saadud raamatuid ka müüa. Kokku õnnestus kindlustusseltsil, kes ei ole just suurem asi raamatukaupmees, raamatuid kauplustes maha müüa 17 000 krooni eest.

Kohtuniku küsimuse peale, miks ei suutnud kindlustusselts maha müüa ülejäänud raamatuid, vastas Salva jurist, et tegu pole raamatupoega ja pealekauba on ettevõttel Elmatari raamatuid müügiks üle jõu käivas koguses.

Murutar eitab rehepaplust

Murutari sõnul ei saanud Elmatar aga rehepappi teha, sest kogu kahjukäsitluse protsess oli algusest peale kindlustusseltsi kontrolli all.

Salva kindlustusdirektori Kivirüüdi jutu järgi eeldas selts, et klient annab kahju kohta tõeseid andmeid. «Raamatuid oli palju ning usuti kliendi juttu, et need on kahjustatud,» rääkis Kivirüüt. «Viga ongi selles, et olime liiga kliendisõbralikud ja usaldasime liiga palju. Ka meie kahjukäsitlejal on kindlasti tegematajätmisi.»

Elmatar ei ole praegu raamatute kahjustuste sõltumatust ekspertiisist Kivirüüdi hinnangul huvitatud seetõttu, et kirjastus teab isegi, kui heas korras on raamatud. Kirjastus leiab aga, et ekspertiisi oleks pidanud selts läbi viima kohe, kui kahju aset leidis.

Salva Kindlustus soovib kasutada ekspertiisis Tallinna raamatutrükikoja eksperti, aga tunnistab samas, et Eestis pole säärasteks juhtudeks mingeid erikoolitusega spetsialiste.

Kohtuprotsess jätkub Tartu maakohtus 22. veebruaril.