/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/02/11/131338t1hdfed.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas arvamust, et neljapäevasel valitsuse istungil kinnitatakse põhikooli ja gümnaasiumi uued õppekavad.
Lukas: arvan, et valitsus kinnitab õppekavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ega suuremat kompetentsi või ekspertiisi kui nende koostamise juures on kasutatud, õppekavadele tänases Eestis vaevalt kuskilt leiaks, tõdes Lukas ETV saates «Foorum».
Ta väljendas kartust, et lisaarutelu teema üle parlamendis võib pedagoogilise küsimuse kahtsusväärselt ära politiseerida.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg rõhutas, et olemas on siiski vaid uute õppekavade koostajate seisukoht, pole aga nende tulevaste kasutajate arvamust.
Kriitikale, et riigikogu ei suuda niiehknaa õppekavade sisulistesse küsimustesse süüvida, vastas Kreitzberg, öeldes, et ega valitsusse kuuluvad inimesed pole pädevamad sellist otsust langetama.
Tallinna Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi leidis, et õppekavasid üldse ei peaks muutma liiga sageli. Üks õppekava peaks tema hinnangul vastu pidama vähemalt ühe põlvkonna, viimase paarikümne aasta jooksul on neid aga liigagi sageli muudetud.
«Liigsage muutmine ei mõju õppekavade kvaliteedile küll hästi. 2002. aastal rakendunud õppekava alusel olema ju tänaseks Pisa tabelis 2. kohal, mis tähendab, et tegu on ju hea ja töötava õppekavaga,» leidis koolijuht.
Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduste õppejõud Kaarel Haav kritiseeris uusi õppekavasid, kuna need olla eelkõige administratiiv-tehniline dokument ning nende koostamisse olla kaasatud liiga vähe haridusspetsialiste.
Lukas ei nõustunud Kreitzbergi kriitikaga, et õppekavu pole riigikogus piisavalt arutatud, samuti lükkas ta ümber Laeva väite, nagu oleks liigvähe eksperte osalenud õppekavade ettevalmistamisel.
Miks õppekavad on vaja kinnitada enne uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmist, põhjendas minister sellega, et vorm peab tulenema sisust.
«Võtamegi nüüd õppekavad vastu ja las need siis dikteerivad vajalikud seadusemuudatused,» sõnas ta.
Kreitzberg rõhutas, et kogu uute õppekavade problemaatika on seotud otseselt sellega, kuivõrd ja kas suudetakse õpetajad välja koolitada nende alusel teadmisi edasi andma.
Valikuvabadus
Rääkides kohustuslike ja vabaainete vahekorrast ning kohustuslikest riigieksamitest, leidis Kreitzberg, et näiteks matemaatika miinimumnõuded peaksid olema kõikidele jõukohased.
«Riigieksameid olen alati jälestanud,» ütles Leesi, lisades, et lapsed pole samadel aladel võrdselt andekad. «Miks peaks lapsi piinama? Kool ei ole piinamise koht.»
Lukas selgitas, et eksamite osas on tuldud koolide soovidele vastu, uue korra järgi on koolidel märksa suuremad võimalused neid ise kujundada.
«Siiani pole USAs ja Euroopas õppekavade reformid väga hästi õnnestunud. Ma tahaksin meie uutele õppekavadele objektiivset analüüsi, mitte niivõrd tegijate ega isegi tarvitajate arvamust,» sõnas Kreitzberg.
Laev kritiseeris veel õpikuid, mille pedagoogiline külg olla tänaseni jäänud puudulikuks.
Lukas sõnas, et poliitikud on uute õppekavade suhtes palju allergilisemad kui näiteks ainealaliidud, kus on pigem kõlanud toetavaid seisukohti.
Saates esitati vaatajatele kaks küsimust. Esimesele küsimusele, kas olete rahul Eesti hariduse kvaliteediga, vastas jaatavalt 52,7 ja eitavalt 47,3 protsenti 497 vastajast.
Küsimusele, kas matemaatika riigieksam peaks olema kohustuslik, vastas jaatavalt 47,1 ja eitavalt 52,9 protsenti 963 vastajast.