Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Haridusliidud: õppekava vajab täiendavat arutelu ja suuremat kokkulepet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Eesti Õpilasesinduste Liit kutsuvad valitsust üles loobuma homsel istungil riiklike õppekavade kinnitamisest ja ootama ära riigikogus toimuva arutelu tulemused.

Liitude arvates on õppekava puhul tegemist olulise koolielu korraldava dokumendiga, mistõttu on selle edukaks elluviimiseks määrav erinevateb osapoolte vaheline kokkulepe, vahendas õpilasesinduste liidu pressiteade.

Praeguseks hetkeks ei ole haridusliitude väitel näiteks saavutatud selget kokkulepet riigieksamite tuleviku osas. Õpilasesinduste liit on pakkunud välja küpsuseksamite rakendamise ja lahtisidumise kooli lõpetamisest. Samuti on nende hinnangul vajalik hinnata õppekava rakendamisega seotud rahakulu ja ajamahtu.

Liidud peavad oluliseks ka saada selgeks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu tulevik. Kuigi 15. jaanuarini on aega esitada muudatusettepanekuid, on mitmetes küsimustes veel kokkulepped saavutamata. Uued õppekavad aga lähtuvad mitmes osas uue seaduse eelnõu vaimust.

Valitsusel on kavas kinnitada õppekavad juba neljapäeva, 14. jaanuari hommikul. Riigikogu kultuurikomisjon on aga alles järgmiseks teisipäevaks kutsunud kokku laiapõhjalise koosoleku arutamaks õppekavade üle ja leidmaks suuremat kokkulepet.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on riigikogu, õppekava nõukogu, õppekava ekspertkogu, rohkem kui 200 eksperti ühendanud töörühmad ja vastavad õpetajate ainealaliidud õppekavu piisavalt kaua arutanud.

«Arvan, et riigikogus on õppekavasid arutatud piisavalt kaua. Nii põhjalikku ja pikaajalist õppekavade kooskõlastamist pole Eestis varem kunagi olnud,» on minister öelnud.

«Riigikogus on õppekavasid arutatud piisavalt kaua. Kui aga soovitakse hakata suures saalis eraldi näiteks keemia, ajaloo või matemaatika õppekavu arutama, siis võib rahvaasemike tähelepanu kergesti kanduda sisuliste argumentide asemel poliitilisele võitlusele. Seda pean ma kogu pedagoogilisele mõttele ohtlikuks,» on arvanud Lukas.

«Arutada võib kõike, kuid arvestades senist väga põhjalikku eeltööd, ei annaks täiendavad arutelud palju juurde. Pigem soovitakse niimoodi venitada niigi veninud arutelusid kuni valimisvõitluse eelmänguni, mil on oht kaotada vastutustunne. Selline venitamine käiks siis ainult õpilaste ja õpetajate huvide arvelt,» hoiatas minister mõned päevad tagasi.

Tagasi üles