Eesti noored on leidnud narkokaifi saamiseks lilleõied ja seemned

Inglitrompeti kaunid hiiglaslikud õied võivad söömisel tekitada küll mõnutunde, kuid võivad kergesti ka tappa. Samuti võib nende söömine esile kutsuda inimeses seni peidus püsinud vaimuhaiguse. Foto: AFP / Scanpix

Keelatud alkoholi ning narkootikumide asemel on leidlikud noored avastanud uudseid mõnuaineid toidupoe riiulitelt, lillepeenralt ja seemnepakist.

Ühe lastelaagri kasvataja läks oma rühmaga poodi, et lapsed saaksid kartulikrõpse ja limonaadi osta. Keelatud alkoholileti poole ei vaadatudki. Seda suurem oli kasvataja hämmastus, kui ta avastas järgmisel päeval oma hoolealused kummalises uimaseisundis. Ta ei olnud kuulnudki, et maitseaineriiulil leiduvast muskaatpähklist võib närimisel saada kanepi mõjuga sarnase joobe.

«Et noorsootöötajad ja lapsevanemad, kes peaksid teadma, sellest siiamaani midagi ei tea, on jahmatamapanev,» oli kiirabiarst Mare Liiger šokeeritud. Tema sõnul räägitakse muskaatpähklist koolitustel juba aastaid. Liiger lisas, et praegu paistab igasuguste taimede manustamine kasvav trend olevat.

Info levib noortefoorumeis

Foorumites on postitusi, kus arutletakse, kuidas muskaatpähklit peab sisse sööma, kust seda on õigem osta ja kuidas see mõjub. Samas räägitakse muudestki Eesti aedades ja vabas looduses kasvavatest taimedest, millega ennast «pilve tõmmata» saab.

«Kõige hullemad on tegelikult ogaõun ja taevassinine lehtertapp, need on tõesti mürgid,» märkis Liiger. Nende hallutsinogeenide seemneid, mida näritakse, saab vabalt osta peaaegu igast seemnepoest. Selleks et kuni viis päeva uimas olla, on vaja vaid paar 15-kroonist seemnepakki.

Ilus suur kellukas inglitrompet on narkootikumina Liigeri sõnul uus mood. Sellel süüakse õisi. Kahest piisab kaifiks, kuus õit on juba surmav kogus. «Kui loomaaias kaks aastat tagasi need lilled kastidesse ilmusid, oli paari nädalaga info internetis,» iseloomustab kiirabiarst noorte teadlikkust narkootilistest taimedest.

«Hallutsinogeensed kaktused on rohkem gurmaanidele,» märkis Liiger. Poes on näiteks peyote kaktus müügil küll, kuid selle peab enne armastusega suuremaks kasvatama. Liiger teab, et juba mitmendat aastat toimuvad sügiseti vanemate gümnasistide ekskursioonid noorematele koolikaaslastele, tutvumaks nägemusi tekitavate seentega.

Kiirabiarsti sõnul põhjustavad sellised taimed alkoholiga sarnaselt maksa toksilisi kahjustusi ja püsivaid psühhootilisi häireid. «13–14-aastastel lastel diagnoositakse vaimuhaigust või skisofreeniat,» märkis Liiger tagajärgede kohta.

«Hullemaks on läinud viimasel ajal,» tunnistas Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg. «Noored kasutavad rohkem psühhootilisi ained ja arst peab sagedamini juurdlema, kas tegemist on patoloogilise joobe või algava vaimuhaigusega.»

Narkootilise aine manustamisel kogetaksegi psühhootilist seisundit. Kleinberg selgitas, et kui see maksimaalselt kahe nädalaga üle ei lähe, on põhjust kahtlustada skisofreeniat või vaimuhaigust, mida need ained esile kutsuda aitavad.

«Kui inimesel on olemas geneetiline soodumus haigestuda esmasesse psühhoosi, siis võib igasugune aine selle välja tuua,» märkis psühhiaater. «Meis kõigis võib peituda selline oht, ei tasu oma õnnega mängida.»

Wismari haigla peaarst Valdur Jänes ütles, et nemad saavad kindlaks teha ainult narkojoovet. Taimedest või seentest kaifi all olevaid noori neile peaaegu ei satugi.

Paljudes taimedes esinevat psühhedeelset LSD-sarnast ainet LSA saab teoreetiliselt tuvastada uriinist, kuid tegelikkuses selliseid teste ei tehta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ei oldud LSAst kuuldudki.

Vanemaid tuleb harida

«Sotsiaalministeerium on teadlik, et n-ö taimsete uimastite tarbimine Eestis on olemas,» möönis ministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Maris Salekešin.

Tema sõnul ei ole poodides müüdavad tooted iseenesest ohtlikud, kuid neist on võimalik eraldada joovastavaid aineid.»

Kiirabiarst Mare Liiger on arvamusel, et kuigi näiteks lilleseemnete müüki on võimatu keelata, saaks seda siiski piirata. «See on ju aru saada, kui tuleb noor inimene ja tahab 30–40 pakki lehtertapu seemneid,» tõi ta näite, mille puhul ei oleks mõistlik seemneid müüa. Liiger usub, et erinevate ministeeriumide toe korral on võimalik seemnepoodidele probleemi tõsidust südamele panna.

Liigeri ideed, et lapsi ja lastevanemaid tuleb psühhotroopsete, kuid legaalsete narkootikumide allikate osas rohkem harida, toetab ka sotsiaalministeerium. Maris Saleškini sõnul on see narkomaania ennetamise riikliku strateegia raames ka plaanis.

Liiger peab laste kasvava uimastitarbimise põhjuseks Eesti ühiskonnas üldiselt valitsevat hedonismi. «Põlvkonda, kes igast asjast ennast «laksu alla» võtab, on ju kasvatatud reklaamidega, et elu ongi nautimine.»

Kiirabiarsti sõnul on näiteks alkoholi reklaamimine koos inimestega Euroopas keelatud. «Me oleme kõige enam nautimist väärtustav ühiskond maailmas,» on tema arvamus. Pääseteeks peab Liiger kodanikuühiskonna arengut. «Ma  millegipärast loodan meie noortele.»

Uudsed mõnuained

•     Muskaatpähkel – peenestatakse ja näritakse niisama või võetakse sisse millegagi koos. Joove kestab isegi kuni kaks ööpäeva ja sarnaneb kanepi omaga.
•     Taevassinine lehtertapp – toimeaine LSA. Tavaline doos on paar pakitäit seemneid, mida näritakse. Joove kestab kuni viis päeva.
•     Ogaõuna seemned – näritakse seemneid. Toimeaine alkaloid atropiin.
•     Inglitrompet – doos on paar õit, neli õit võib koomaseisundi esile kutsuda ja kuus on surmav. Mõjub sarnaselt lehtertapi ja ogaõunaga. Joove kestab üle kahe ööpäeva. Toimeaine alkaloid skopolamiin.
•     Veel võib kaifi saada näiteks luulusalveist, peyote kaktusest, koerapöörirohust, sookailust, palderjanist, koirohust, erinevatest seentest jne.
•     Kõik nimetatud taimed sisaldavad mürgiseid ja ohtlikke psühhotroopseid aineid. Nende taimede hankimine või kasvatamine pole aga keelatud. Nende taimede tarbimine võib põhjustada maksakahjustusi ja psüühikahäireid.
Allikas: PM