Pettusohvri mürgitanud naiste pereäri lõppes vanglas

Eelmise aasta novembris peetud istungil vajas Lidia Nikolajeva pärast prokurör Triin Bergmanni süüdistuskõnet turgutuseks validooli. Foto: Raigo Pajula

Kohus mõistis eile eluraskustesse sattunuid mürgikokteiliga jootnud ja neilt kortereid välja petnud Lidia Nikolajevale ja ta tütrele Anželika Veitsile pika vangistuse. 

Harju maakohtus 2008. aasta kevadest väldanud kohtuprotsess Nikolajeva (57) ja ta kaksikutest 38-aastaste laste Anželika Veitsi ja Vitali Šilovi üle päädis eile kahe naise süüdimõistmisega. Kohus karistas Niko­lajevat tapmiste, kelmuste ja dokumendi võltsimise eest 15-aastase ning Veitsi tapmiskatse ja kelmuste eest kaheksa-aastase vabadusekaotusega.

Kuna Šilovi süü oli naistega võrreldes väike – ta tühjendas koos ema ja õega ühe kannatanu pangaarve –, pääses ta mullu novembris 5000 krooni suuruse rahalise karistusega.
Nikolajeva ja Veits said täpselt nii pika karistuse, nagu riigiprokurör Triin Bergmann neile eelmise aasta novembris nõudis.

Aastaid huviorbiidil

Kuulnud sel päeval talle nõutud aastaid, vajus Nikolajeva kohtupingil kokku. Kuigi tema kaitsja sai politseinikelt loa turgutada naist validooliga, pikutas Nikolajeva edasi, kohendades vahepeal oma juuksepahmakat. Alles kiirabi sai ta jalule.

Prokuröri sõnul teab tema Nikolajevat vähemalt kümme aastat, ja ikka seoses hämarate asjadega. Ometi ei jäänud Nikolajeva kunagi nii kindlalt vahele, et ta vastu oleks saanud vettpidava süüdistuse esitada.  «Nikolajeva on inimene, kes pole kunagi tööl käinud. Ta tegi mingeid juhutöid ja otsis lihtsameelseid, kellelt kortereid välja petta,» rääkis Bergmann.

Algul pettis Nikolajeva inimesi labasel viisil volitustega, hiljem avastas ta kullaaugu – elu hammasrataste vahele jäänud ja vaimult nõdrad. Bergmanni väitel oleks Nikolajeva võinud ka seekord pääseda, kui poleks olnud Sergeid.

Sergei Tallinnas Arbu tänaval asunud korteri müüs Nikolajeva 2007. aasta märtsis. Kui ligi 700 000 krooni müügiraha oli laekunud Sergei arvele, kutsus Nikolajeva ta edukat tehingut tähistama. Mees istus autosse, mille roolis oli Veits. Niko­lajeva ulatas Sergeile mürgipudeli...
Teadvusetu ja dokumentideta Sergei leiti järgmisel päeval Riia raudteejaamast. Haiglas avastati tal ohtlik neerukahjustus ja tuvastati, et see oli alkoholisurrogaatide mürgistuse tagajärg. Kui Sergei lõpuks Eestisse tagasi jõudis, oli ta pangakonto peaaegu tühi. Aprillis 2007 Nikolajeva vahistati. 

Ohvril jäi kohus nägemata

Kuigi Bergmanni sõnul elas Sergei hiljem üle veel ka kaks insulti, jäi tal Nikolajeva kohtuprotsess kahjuks siiski nägemata. Kuid Nikolajeva (mõnikord ka tema tütre) käsi oli mängus veel nelja tallinlase korteri mahamüümises, raha omastamises, ühe ohvri tapmiskatses ja ühe tapmises. Veits oli ema abimees – autojuht, ohvrilt väljameelitatud korteri ostja, kord ka mürgijoogi pakkuja.

Kohtus leidis kinnitust, et Nikolajeva lõi aastail 2003–2007 oma ohvritele vale ettekujutuse korterivahetusest. Tema juhendamisel sõlmiti kannatanutega notari juures lepingud, millega Nikolajeva sai õiguse teha kannatanute nimel juriidilisi tehinguid ja käsutada nende pangaarveid.

Kuigi Nikolajeva pidi müüma kannatanute korterid ja ostma neile samaväärsed korterid asemele, ei teinud ta seda. Pettuste varjamiseks andiski Nikolajeva kahele kannatanule tapmise eesmärgil juua alkoholi surrogaate, mis sisaldasid etü­leenglükooli ja metüülpiiritust. Üks ohvritest suri, teine sai raskeid tervisekahjustusi.

Lisakaristus
•    Nikolajevalt mõistis kohus ühe kannatanu kasuks välja 283 519 krooni.
•    Nikolajevalt ja Veitsilt solidaarselt mõistis kohus teise kannatanu kasuks välja 203 000 krooni.
•    Kohus konfiskeeris ka Nikolajeva ja Veitsi valduses oleva, kuid kuritegelikul teel saadud vara, korteri Tallinnas Punasel tänaval – 1,13 miljonit krooni.
•    Lisaks peavad mõlemad hüvitama kohtukulud – 10 875 krooni sundraha ja ekspertiisitasud, mis Nikolajeval olid 17 715 krooni ja Veitsil 13 935 krooni. Ka peab Nikolajeva tasuma 20 970 krooni advokaaditasu.
Allikas: kohtuotsus