TÜ: lävendireform eeldab kõigi nõusolekut

Tartu Ülikooli peamaja pidurüüs. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu Ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnul saaks minna üle isiklikele lävenditele ülikooli sisseastumisel vaid siis, kui kõik suuremad ülikoolid sellega kaasa tulevad.

«Individuaalsete omaduste hindamine on kindlasti tervitatav põhimõte, mis toetab tugevalt andekate üliõpilaskandidaatide märkamist ning võimaldab saada üliõpilaskandidaadist tervikpildi,» ütles Klaas Postimees.ee'le.

«Kuid teistsugustele põhimõtetele üleminek peaks toimuma võrdselt kõigis Eesti ülikoolides, seega nõuab teema laiemat diskussiooni.»

Klaasi sõnul on tegu hariduspoliitilise küsimusega, mis puudutab ennekõike seda, kas ennekõike hinnatakse kandidaadi faktiteadmisi, analüüsioskust, sotsiaalset pädevust või ühiskondlikku aktiivsust. «Seni on Eestis hinnatud valdavalt faktiteadmisi või erialaseid eeldusi ja võimeid.»

Ta meenutas, et mida kvaliteetsem on õppima asuja, seda kvaliteetsem on ka lõpptulemus.

«Samas on väga tähtis ka keskkond, kus õppimine toimub, õppekavade ja õppetegevuse kvaliteet. Eriti oluline on aga üliõpilase motiveeritud suhtumine ja tõsine soov omandada valitud eriala.»

Tema sõnul saab kandidaatidele individuaalsemalt läheneda ka seeläbi, kui suurendada sisseastumiseksamite osatähtsust. Nii saab muuhulgas selgitada välja õpilase huvi antud eriala vastu, tema ambitsioonid ja motivatsiooni.

«Eestis on vähe inimesi ja iga inimese käekäik ja tema potentsiaali rakendamine on meie jaoks väga oluline. Mida edukamad oleme tublide ja motiveeritud inimeste ülesleidmisel, seda kasulikum on see Eesti kõrgharidusele ja ühiskonnale.»

Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) tegi ettepaneku kehtestada Eesti ülikoolides individuaalsed vastuvõtulävendid, mis vähendaksid riigieksamite osakaalu ja kasvataksid muu hulgas motivatsioonikirja rolli.

Eksamitulemusest tähtsamaks saaks õpilase motivatsioon antud erialal õppida ning kutsetest, nagu see on USAs ja Inglismaal.