/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2008/10/20/85235t1h1faf.jpg)
Riigikohtu esimees Märt Rask ütles, et ta peab arusaamatuks 12 riigikohtuniku saadetud kriitilist avaldust kohtute seaduse uue eelnõu kohta ning näeb selles kohtunike sekkumist poliitikasse.
Rask: 12 kohtunikku trügisid poliitikasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minule jääb selline väljaastumine mõistmatuks, see on 12 kohtuniku sekkumine poliitikasse,» lausus Rask. «Tegemist on kahetsusväärse eksitava juhtumiga.»
Raski sõnul ei sisalda riigikohtunike kiri konkreetseid ettepanekuid seaduseelnõu muutmiseks ja parandamiseks, vaid on hinnangute rida. Samas rõhutavad riigikohtunikud oma kirjas just seda, et seaduseelnõu näeb riigikohtu esimeest poliitilise ametikohana, ning et poliitika võib uue seaduse tulemusel hakata kohtumõistmist üha enam mõjutama.
«See on barrikaadidele kutsuv tekst, poliitiline avaldus,» lausus Rask. «See on üks väheseid, kui mitte lausa esimene kord, kus riigikohtunikud on täiel rinnal poliitikasse trüginud.»
Seaduseelnõu välja töötanud töörühma juhtinud Rask lausus, et näeb Eesti kohtusüsteemis puudusi ning riigikohtu esimehena tunneb kohustust pakkuda parlamendile välja võimalused, kuidas kohtusüsteem võiks areneda. Tema sõnul ei saa näiteks rahul olla sellega, et teinekord Eesti kohtuveskid jahvatavad liiga aeglaselt ning sellele viitavaid lahendeid on tulnud ka Euroopa Kohtust.
«Võib-olla kardetakse, et Eestis võibki tekkida kohtusüsteem, mis hakkab efektiivselt tööle,» lisas Rask.
Samuti on Raski hinnangul õige, et riigikohtu esimees peab riigikogu ees aru andma.
«Parlamendil peab olema võimalus küsida kellegi käest, miks kohtusüsteem ei toimi, vastasel korral puudub parlamentaarne kontroll,» lausus ta. «Kuskilt peab tulema kontrollimehhanism, et anda aru rahvale, sest rahvas on kohtunikule tööandja.»
Rask pidas tõenäoliseks, et kohtute seaduse eelnõu vastuvõtmine kujuneb riigikogus pikaks ning see võib kesta aasta kuni poolteist.
Vabariigi valitsus peaks uut kohtute seadust arutama neljapäeval ja andma seisukoha. Valitsuse istung toimub erandkorras Tartus riigikohtu hoones, sest riigikohus tähistab sel nädalal oma 90. aastapäeva.
Justiitsminister Rein Lang märkis 12 riigikohtuniku avalduse kohta täna, et kohtute seaduse puhul ei ole tegu ei valitsuse ega justiitsministeeriumi eelnõuga ning selle andis riigikogule üle riigikohtu esimees Märt Rask.
«Eelnõu töötas välja töörühm Märt Raski juhtimisel ja see on läbi arutatud kohtunikkonna poolt,» lisas ta. «Eelnõu menetleb riigikogu, kelle ülesanne ongi kohtute seadus vastu võtta. Kõik ettepanekud tuleb esitada sinna ja kindlasti põhiseaduskomisjon kujundab nende suhtes oma seisukoha. See ongi demokraatia.»