/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/02/259614t1h5f35.jpg)
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) tegi ettepaneku kehtestada Eesti ülikoolides individuaalsed vastuvõtulävendid, mis vähendaksid riigieksamite osakaalu ja kasvataksid muu hulgas motivatsioonikirja rolli.
Õpilasliit: ülikool mõõtku sisseastuja motivatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõrgkooli sisseastumise süsteem peab põhinema individuaalsel lävendil ja tagama õppurite läbimõeldumad teadlikud valikud,» teatas õpilasliit riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas.
See tähendab, et eksamitulemusest tähtsamaks saaks õpilase motivatsioon antud erialal õppida ning kutsetest, nagu see on USAs ja Inglismaal.
Eksamid tagaplaanile
Õpilasliit soovitab ülikoolidel arvestada sisseastumisel motivatsioonikirja, hinnetelehte, erinevaid erialakatseid, suulist vestlust ja soovituskirju, mainides alles nende järel ehk viimasena ära riigieksamid.
Taoline kord paneks liidu hinnangul õpilased võimalikult varakult ja põhjalikult enda karjäärivalikuid läbi mõtlema ja annab kõrgkoolidele võimaluse kandidaatide sisulist sobivust hinnata. «Selline süsteem vähendaks ka eksamieelset pinget gümnaasiumi lõpus.»
Motivatsioonikirjas oleks õpilasliidu nägemuses ruumi ka senise töökogemuse kirjeldamisele, olümpiaadisaavutustele, erialase uurimistöö kokkuvõttele. Samuti saaks seal ära märkida oma ühiskondliku aktiivsuse, vabatahtliku tegevuse ja spordisaavutused.
Õppejõudude töökoormuse vähendamiseks võivad liidu ettepaneku kohaselt motivatsioonikirju lugeda ka vanemate kursuste üliõpilased
Õpihuvi kasvab
«Motivatsioonikirja lugemisest ja hindamisest isegi tähtsam on kirjutaja sisemise enesemotivatsiooni kasv kirjutamise käigus,» seisab EÕELi kirjas.
Taolise korra kehtestamisel saaksid õpilased hakata ülikoolidele oma sisseastumisavaldusi saatma senisest oluliselt varem ehk juba talvel.
«Sellisel juhul saab ülikool teha tingimustega vastuvõtmise otsuse mõistliku aja jooksul enne küpsuseksamite algust.»
Vastuvõtmisotsuses seataks igale kandidaadile isiklikud tingimused, mis sõltuksid erialast ja konkreetsest kandidaadist.
Eksam kui isiklik eeltingimus
Minimaalne eeltingimus oleks õpilasliidu nägemuses gümnaasiumi lõpetamine rahuldavate tulemustega, kuid nõuda saaks ka näiteks iseseisva uurimistöö tegemist antud valdkonnas, teiseks mõne konkreetse küpsus- ehk riigieksami valimist või kolmandaks kõrge punktiskoori saamist konkreetsel küpsuseksamil.
Õpilasliidu väitel võiks seejärel korraldada ka täiendava vastuvõtu suvel, kus täidetaks seni tühjaks jäänud kohad.
See annaks EÕELi nägemuses õppuritele võimaluse enda tulemusi viimasel poolaastal oluliselt parandada ja veel kord läbi mõelda valitud eriala sobivus.
Uuesti saaksid proovida ka õppurid, kes ei täitnud mõnda esimeses voorus lepitud individuaalset eeltingimust.
Kirjeldatud sisseastumise süsteemi saab muuta EÕELi väitel mugavaks ja lihtsaks kõigile osapooltele olemasoleva sisseastumise infosüsteemi (SAIS) edasiarendamisega.
«Näiteks on võimalik automaatselt võrrelda esitatud motivatsioonikirju andmebaasis olevatega ning nii avastada plagiaat,» märgib liit.