/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2008/12/09/103130t1h364d.jpg)
Riigikohtu 12 kohtunikku kritiseerivad ägedalt parlamendis arutlusel olevat uut kohtute seaduse eelnõu, mis nende hinnangul muudaks riigikohtu esimehe poliitiliseks ametikohaks ning kohtusüsteemi poliitiliselt enam mõjutatavaks.
Kohtunikud: uus seadus muudaks riigikohtu esimehe poliitiliseks ametikohaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelnõu ei näi kontseptuaalselt arvestavat tõsiasja, et kohtute tegevuse korraldamisel tuleb lähtuda teistsugustest põhimõtetest kui sõjaväelise mudeli puhul, kus iga osaline allub kellelegi kõrgemale, kes omakorda alluvad lõpptulemusena ülemjuhatajale,» tõdesid riigikohtunikud Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe ja Tambet Tampuu riigikogu põhiseaduskomisjonile ja vabariigi valitsusele saadetud kirjas.
Riigikohtus on ühtekokku 19 kohtunikku ning pöördumisel pole ka kohtu esimehe Märt Raski allkirja.
Pöördumise saatnud riigikohtunike hinnangul on õigusriigi jaoks oluline kohtute ja kohtunike otsuste sõltumatuse tagamine, kuid uus seaduseelnõu näeb maakohtu kohtunikke ringkonnakohtu alamatena, ringkonnakohtunikke aga riigikohtu esimehe ja riigikohtu kolleegiumite alamatena.
Kohtunike arvates takistab taoline alluvuspüramiid erapooletut õigusemõistmist, sest «tuleb teha nii, et olla kõrgemal pool meele järgi».
«Me ei nõustu eelnõus sisalduva võimalusega vabastada riigikohtu esimees riigikogu poolt presidendi ettepanekul sisuliselt poliitilistel põhjustel ametist, mille kooskõla põhiseadusega on väga küsitav,» tõdevad riigikohtunikud.
«Kuivõrd riigikohtu esimees asub eelnõu järgi kohtusüsteemi võimupüramiidi tipus, riigikohtu kolleegiumide esimeestel ja alama astme kohtujuhtidel lasub temaga koostöö kohustus ja nad on temas järelevalve all, siis näeme tõsist ohtu, et võimalikud poliitilised mõjutused võivad levida üle kogu kohtusüsteemi,» märkisid kohtunikud oma pöördumises.
Riigikohtunike sõnul ei toeta nad eelnõud ja leiavad, et selle vastuvõtmisega kaasneks nii Eesti kohtusüsteemi kui riigi demokraatia arengule tervikuna olulisi ohte.
«Ekslik on arvamus, et kohtunikud tegid ise endale eelnõu. Eelnõu valmistas ette justiitsministri moodustatud töögrupp,» tõdesid riigikohtunikud. «Eelnõu ette valmistanud töörühmas osales vaid üks kohtunik - riigikohtu esimees.»
Riigikohtunikud märkisid, et eelnõu ei saanud heakskiitu kohtunike täiskogul ning kohtunike tehtud ettepanekuid pole suures osas arvestatud.
Samuti tõid kohtunikud oma pöördumises eelnõu miinustena välja veel selle, et kohtunike arvu vähendamine pakutud mahus ja nende asendamine kohtuametnikega on põhjendamatu, et see ei taga kohtusüsteemi jätkusuutlikku rahastamist, et loodav järelevalvesüsteem on ülereguleeritud ja ohuks erapooletule õigusemõistmisele ning, et tekib küsimus sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve võimalikkusest Eestis.
Kohtunikekohtade arv väheneb eelnõu kohaselt praeguselt 244lt 200ni.