Aasta arstil pole kunagi igav

Kuigi neurokirurg Rein Viilu käes olev käsipuur on juba tegelikult rekvisiit, läheb seda ka tänapäeva neurokirurgias vaja, et inimese kolju sisse auku puurida. Foto: Liis Treimann

Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurg, tänavu aasta arstiks valitud doktor Rein Viilu nendib, et kuigi Eestis tuleb haruldasi närvihaigusi harva ette, pole tal aastate jooksul kordagi igav hakanud.

Aasta arsti tiitel tuli Viilule üllatusena ning pigem meeldis talle selle üle nalja heita – 30 aastat haiglas töötatud, eks millalgi pidi tiitel ära tulema.

Nende 29 aasta jooksul, mil Viilu on neurokirurgina töötanud, on arstiteadus teinud mõistagi suuri hüppeid edasi. Aga mehe sõnul tuleb nüüdki ette juhtumeid, kus kätte tuleb võtta tavaline käsipuur, et ajus rõhu vähendamiseks inimese kolju sisse auke puurida.

Nõuab täpset kätt

Viimati kasutas ta juba neurokirurgias rekvisiitide hulka kuuluvat käsipuuri selle aasta teisel päeval, kui elektripuuriga ei olnud võimalik soovitud tulemust saavutada.

«Mis siin ikka, metoodika on sama, lõikad sa verevalumit või kasvajat, aga alati on kohti, kuhu ei söanda väga tükkida,» rääkis Viilu. «Et jõuda kuhugi, pead sa alati läbi millegi sinna minema, ilma et teisi piirkondi kahjustaks,» iseloomustas ta ajukirurgiat.

Kui veel umbes 25 aastat tagasi tuligi inimesel näiteks kas või kasvajast teada saamiseks sõna otseses mõttes kombata patsiendi peas nõela ja haamriga, siis nüüd avaldab Viilu, et tänapäeval on palju võimalik ära teha diagnostikaga. «Praegu on lihtne, mine ja tee ainult peenemat näputööd ja vastuta selle eest,» rääkis ta.

Aga eks tuleb sedagi ette, et ainult väikeste aukude kaudu peas ehk nn endoskoopiaga kõike ära ei tee ja teinekord tuleb eemaldada ka koljul ülaosa nagu supipotil kaas. «Aga siis paned selle koljuosa klambritega tagasi ja ei olegi midagi näha,» rääkis doktor rahulikult.

Ajukasvaja eemaldamisel tõi ta elulise näite, kuidas seda mitte meditsiinilisel erialal töötaja võiks ette kujutada: see on nagu kapi liigutamine ühest kohast teise, aga seda läbi ukse lukuaugu.

Neurokirurgia hõlmab endas palju – selga, aju ja kõiksugu muid närvide operatsioone. Enim aga peab Viilu enda alaks inimese aju ja seal toimuvat. «See on puhas ja väga täpne töö, ilma vereta ning mulle meeldib,» iseloomustas ta endoskoopiat.

Aasta arst märkis, et kümme aastat tagasi tehtud esimene nn endoskoopiline operatsioon on nüüdseks juba igapäevane ja sinna on lisandunud teisigi tavainimesele keerulisena näivate sõnadega tähistatavaid tegevusi. Näiteks endovaskulaarne operatsioon ehk operatsiooni tegemine läbi veresoone liikudes.

Närvesööv töö

Ent kui töötad närvidega, on see töö ka närvesööv. «Kui juba kord midagi teed, siis ümber teha on võimatu ja eksimisel lõpeb operatsioon inimese surma või invaliidistumisega,» nentis Viilu. See lisab igale operatsioonile suure vaimse pinge. Aastas teeb Viilu ligi 350 operatsiooni.

Kompetentsus ja kiire kohanemine olukorraga tuleb mõistagi kogemusest. Ka tuleb doktoril tihti suhelda patsiendi lähedastega ning see on aeganõudev. Oma pingeid maandab Viilu nagu iga teine mees – spordib, veedab võimalikult palju aega looduses ja kuigi ka Viilu abikaasa on arst, katsub doktor meditsiinilised jutud haiglaseinte vahele jätta.

Aasta arst
•    Tiitlit annavad Eesti Tervise Fond ja portaal www.arst.ee välja kaheksandat korda.
•    Varasemad tiitlisaajad: naistearst Aivar Ehrenberg, üldarst Sven Lindström, kardioloog Ilja Lapidus, ortopeed Vello Linnamäe, kiirabiarst Tina Metsar, Tallinna lastehaigla arst Priit Reedik ja perearst Urve Prits.
Allikas: PM

Arvamus

Andres Ellamaa
PERHi neurokirurg, kolleeg:

Rein Viilu on hea inimene, väga püüdlik ja kohusetundlik ning kannatlik. Ka on ta väga vastutulelik. Selles mõttes vastutulelik, et Viilu on mees, kes ei oska öelda «ei».

Meid, neurokirurge, on Eestis tosina jagu ja ega me omavahel palju läbi ei käi, sest see päevane töö on küllaltki tülpimust tekitav ja raske. Selles mõttes, et meie valdkonnas on nii, et kui juba midagi tehtud, siis sealt tagasi pöörata enam ei saa. Mis läinud, see läinud lõplikult. Dramatism kurnab, aga Viilu peab nii väga hästi vastu, on alati selgitusaldis ja kannatlik. Viimane teebki ühest neurokirurgist hea neurokirurgi.