/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/07/07/203966t1h74f7.jpg)
Kuigi riik ei ole mitme kuu vältel suutnud käivitada kiiruskaamerate fikseeritud liiklusrikkumiste eest trahvimist, on kihutajate arv kaamerate paigaldamise järel vähenenud ning kaamerad siseministeeriumi hinnangul seega oma ülesande juba täitnud.
Ministeerium: kiiruskaamerad on oma ülesande juba täitnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Antud hetkel on kiiruskaamerad oma ülesande juba täitnud, vähendades piirkonnas kiiruseületajate hulka peaaegu neli korda ning sellega on strateegiline eesmärk saavutatud,» ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort BNSile.
Koorti sõnul ei saa ka rääkida trahvimiste hilinemise tõttu saamata jäävast tulust, kuna riigieelarvesse seda sisse kirjutatud ei ole. «Eelarves ei ole planeeritud eraldi kiiruskaamerate käivitamisest tulev tulu, vaid õiguskorra analüüsist tulenev võimalik prognoos võrreldes eelmise perioodiga kõigi väärtegude osas,» nentis Koort.
Siseministeeriumi jaoks on Koorti sõnul oluline, et liiklusrikkumisi oleks vähem ning kiiruskaamerad on üks meede liiklusturvalisuse suurendamiseks. «Eelkõige on oluline inimelude säästmine, mis omakorda on riigile tulu nii inimkapitali näol kui ravikulude ja inimese hukkumisega kaasnevate kulude vähenemise osas.»
Kuigi maanteeamet lõpetas kiiruskaamerate paigaldamise juba mullu novembris, ei ole riik suutnud trahve väljastama hakkavat infosüsteemi tööle saada. Kiiruskaameratest jõuab info küll keskserverisse, kuid sealne süsteem ei suuda leida kiiruse ületajana fikseeritud auto omaniku andmeid ja postiaadressi.
Ministeerium loodab süsteemi tööle saada mõne nädalaga. 16 kiiruskaamera paigaldamise ligi 65-kilomeetrisele lõigule Tallinna-Tartu maanteel lõpetas maanteeamet mullu novembri lõpus.
Kiiruskaamerate sekkumiskünnis on testperioodil seatud kiirusele 97 km/h, menetlust kiiruse ületamisele esialgu ei järgne.
Kui oktoobri alguses oli kiiruseületajaid ühe kaamera kohta ööpäevas keskmiselt 150 ringis, siis detsembri alguseks vähenes nende hulk maanteeameti andmetel 82 ja jaanuari alguses 40 päevas.