TTÜ professor: riigikogu liikmete arvu vähendamine ei parandaks selle tööd

Väikeriigi kallis parlament. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Mis päästaks meie parlamendi maine? Selle iga liige tuleb ühe Eesti elaniku kohta vähemalt kaks korda kulukam kui teistes Läänemere regiooni riikides. Parlamendi koosseisu vähendamine poleks ilmselt lahendus, küll aga võiks kaaluda asendusliikmete süsteemi kaotamist, kirjutab Risto Berendson.

Pealiskaudselt võttes võiks ju parlamendi koosseisus teha lihtsa kärpe. Vaevalt et 81- või 61-liikmeline koosseis kinnitaks meile viletsamaid seadusi kui praegune 101 liikmega esinduskogu.

Ja ajude kontsentratsioon parlamendis oleks kindlasti suurem, sest kaoks ära «poliit­broilerite» istuvale tööle edutamise võimalus.

Ent demokraatia seisukohalt oleks selline kärbe jälle samm tagasi. Sest väiksem parlament tähendaks väiksemate erakondade esindajate arvu kahanemist ja marginaliseerumist. See tähendab, et erinevatele arvamustele jääks parlamendi tasemel vähem ruumi.

Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse professori Ülle Madise sõnul oleks parlamendi koosseisu vähendamisel teine oluline muudatus see, et ringkonnamandaatidena otse vastavalt rahva häältele jaotatavate kohtade arv väheneks ja kasvaks erakonna määratud järjestuses riigikokku saajate hulk.

«101 mandaadi puhul jagatakse ringkondades 75 protsenti kohtadest, 81 puhul jagataks 72 protsenti ja 61 puhul juba 59 protsenti,» arvutas Madise. Tema sõnul muutuks väiksema mandaatide arvu puhul osa ringkondi 1-2-3-mandaadiliseks, mis enam poleks proportsionaalse valimissüsteemiga kooskõlas.

Seetõttu leiabki Madise, et parlamendi suuruse vähendamisest ei ole erilist kasu.
Väiksemas riigikogus oleks tema hinnangul esindatud vähem erinevaid huve ja seisukohti ja see oleks tegelikult väga halb.

«Olulisemad valitsuse esitatud eelnõud tehakse riigikogus ümber. Ja mitte ainult vigade parandamise mõttes, vaid ka sisuliste poliitiliste valikute mõttes. Hea näide on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus,»rääkis Madise.

TTÜ professori sõnul jäävadki paljud seadused siis vastu võtmata, sest riigikogu jõuab järeldusele, et selle mõjud pole küllalt selged.

Teiste riikide kogemus näitab samuti, et parlamendiliikmete arvu ega ka palga vähendamine ei muudaks tegelikult riigikogu tööd paremaks ega tõstaks riigikogu mainet, väidab ka presidendi õigusnõunikuna töötav Madise.

Küll pakuvad eksperdid välja võimaluse vähendada parlamendis üha suuremat võimu võtvate asendusliikmete arvu, keda valijad ei tunne ja kellele valijad pole riigiasjade oluliseks otsustamiseks andnud ka sisulist õigust.

Paarikümneliikmelist asendusliikmete seltskonda saaks ekspertide ja arvamusliidrite hinnangul vähendada poole võrra siis, kui võtta kasutusele meie põhjanaabri Soome parlamendisüsteemi osa.

See kohustab Soome valitsusse ministritööle suundunud rahvasaadikuid osalema ka parlamendi töös.

Valik riigikogu asendusliikmeid
•    Reformierakond – Robert Antropov (2085 häält 2007. aasta valimistel), Tõnu Juul (639), Leino Mägi (508)
•    Keskerakond – Aivar Riisalu (1822), Lembit Kaljuvee (1514), Georg Pelisaar (1030), Kalev Kallo (455)
•    IRL – Mari-Ann Kelam (2402), Elle Kull (2083)
•    SDE – Hannes Rumm (1504), Kalev Kotkas (1096), Jüri Tamm (1682)
•    Rahvaliit – Tarmo Mänd (763)