/nginx/o/2008/12/17/106919t1h956e.jpg)
Rahvastikuregistri värske statistika põhjal selgub, et Tallinna ligi 500 000 elanikust on alla poole eestlased.
Eestlasest on saamas maainimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Tallinna rahvastik on üle 50 aasta olnud umbes pooleks, siis mõjub siseministeeriumi teade ehmatavalt, vahendas Reporter.ee.
Aasta alguse seisuga on pealinna 407 000st elanikust ligi 192 000 neid, kes oma rahvusena on märkinud 'eestlane'. Seega on eestlased muid rahvusi liites vähemuses.
Eesti demograafia instituudi direktor Luule Sakkeus ütleb, et suur immigrantide osakaal ongi suurlinna fenomen. Arvesse tuleb võtta ka käitumuslikku erisust.
«Eestlased on sellises arengujärgus, kus nemad enam linnades ei taha elada ja enamjaolt elavad linnalähedastel maa-aladel, ehk on toimunud n-ö valglinnastumine,» ütles Sakkeus.
Siinsed immigrantrahvad eestlaste eksistentsile ohtu ei kujuta, sest Sakkeuse sõnul on erinevalt teistest Euroopa riikidest Eesti migrantrahvastikule omane veelgi madalam sündivustase, kui see on näiteks põlisrahvastikule omane.
«Rahvaarv kui selline tuleks üldse tagaplaanile jätta,» ütles Sakkeus. «Võib-olla kõlab see inimese kohta veidralt, kuid hoopis tähtsam on kvaliteet - kuivõrd aktiivsed, elujõulised, terved, hariduslembesed, teaduslembesed. See määrab selle, kas Eesti rahvastik jääb kestma ja kas me suudame oma riiki hoida.»