/nginx/o/2013/10/04/2429390t1h8b78.jpg)
Saku aleviku veemajandusprojekt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide uuendamise projekt, mis hõlmab Saku aleviku territooriumi. Projekti teeb ainulaadseks kogu Eestis asjaolu, et näiliselt ühe projekti nimetuse all teostati sisuliselt neli erinevat projekti.
Nõnda kirjeldab tehtut ASi Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu. Tema sõnul on tehtust kõige suurem, töömahukam, kallim ja olulisem loomulikult Saku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekt.
«Projekt hõlmas Saku reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rekonstrueerimist ja laiendamist, mille käigus ehitati ning rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rekonstrueeriti puurkaev-pumbamajad, ehitati välja veetöötlused, rekonstrueeriti olemasolevad reoveepumplad ning rajati kanalisatsioonisüsteemi toimimiseks uusi reoveepumplaid. Lisaks soetati tehnikat ÜVK süsteemide hooldamiseks,» selgitab Matsalu.
Investeeringute maht on keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ülle-Triin Endeni sõnul suur – ühtekuuluvusfondist saadi keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu 11,5 miljonit eurot, Saku vald lisas omaosalusena 3,2 miljonit. «Saku elanikuna tean, mida tähendab juua ebameeldivalt lõhnavat ja silmanähtavalt musta vett. Nüüdseks on suured ponnistused vilja kandnud, tööd lõpetatud ja umbes 5300 inimesele kindlustatud nõuetekohane ja puhas joogivesi. Lisaks on loodud võimalus liituda tänapäevase ühiskanalisatsiooniga,» ütles Enden. «Kokku läks vahetamisele või renoveerimisele 80 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke – kui need ritta seada, saaks peaaegu tervele vallale ringi peale teha küll.» Tema sõnul investeeritakse aastatel 2014–2020 Euroopa Liidu uue eelarveperioodi summadest puhta vee ja nüüdisaegse kanalisatsiooni tagamisse ligikaudu 145 miljonit eurot.
Lahendus ka muudele probleemidele
«Teiseks projektiks oli Saku aleviku kaugküttetorustike rekonstrueerimise projekt. Selle käigus vahetati välja Saku aleviku Teaduse ja Kannikese kaugkütte piirkonna amortiseerunud küttetorud tänapäevaste eelisoleeritud torustike vastu. Projekti eesmärgiks on vähendada kaugküttetorustiku soojakadusid ja seeläbi õhku paisatavat CO2 kogust. Projekti omafinantseering on 60%, mida rahastab AS Saku Maja. Ülejäänud summa on saadud SAst Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusena.»
«Kolmandaks projektiks oli Saku aleviku sademevee- ja drenaažitorustike ehitamine. Projekti käigus ehitati kõige probleemsematesse piirkondadesse välja sademevee- ja drenaažitorustikud, et vähendada sademetest ja liigniiskusest tingitud probleeme. Projekti rahastas sada protsenti Saku vald.»
«Neljandaks projektiks oli Saku tänavate täiendav taastamine ja seisundi parandamine. Projekti käigus vahetati teede ja tänavate all välja toruehituse kaevikute kõrvalt väikese kandevõimega pinnas. Eesmärgiks oli teedele ühtlase kandevõime saavutamine ja teekatete hea kvaliteedi säilimine pikaks ajaks. Projekti rahastas sada protsenti Saku vald.»
«Nelja projekti samaaegse elluviimise eesmärk oli vähendada ehituse kogumaksumust ning kõigi kaevetööde teostamisega saavutada teede väga hea kvaliteet tänu sellele, et taastatud teid pole hiljem vaja läbi kaevata. Samas tegi see projekti teostamise keeruliseks, kuna rahastusallikad ja -otsused olid erinevad, arvestust tuli pidada erinevate projektide vahel ning tööd pidid valmima etteantud tähtaegadeks. Kuid kogu selle projekti selgrooks oli ikkagi Saku aleviku ÜVK projekt ning teised projektid arvestasid ÜVK projektist tulenevate tingimustega,» loetleb Marko Matsalu projekti käigus ette tulnud raskusi ning eesmärke, kinnitades, et tehtu oli kogu vaeva väärt.
Aeg oli projektiks küps!
Kui uurin, mis põhjustel nimetatud projektide ettevõtmine just nüüd vajalik oli, sõnab Matsalu, et põhjuseid selleks leidus enam kui küllalt. Esiteks olid olemasolevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid juba ammu amortiseerunud ning veetorustikud sageli avariiolukorras, mistõttu tekkisid veekatkestused. Kanalisatsioonitorustikes esines ummistusi ning torustikku imbuva sademe- ja pinnasevee kogused suurenesid pidevalt. Pumbamajades puudusid vajalikud veetöötlused ning mõnede näitajate poolest ei vastanud vesi kehtivatele nõuetele. Suurel osal Saku reoveekogumisalal olid ÜVK torustikud välja ehitamata ning kinnistutel polnud võimalik liituda,» oli Matsalu sõnul viimane aeg selline olukord lõpetada ning midagi ette võtta.
Ta lisab, et ühest küljest algatati projekt sellepärast, et täita kehtivat asulareovee- ja joogiveedirektiivi. Teisest küljest pidi projekti elluviimine tagama klientidele parema teenuse kvaliteedi veekatkestuste vähenemise ja süsteemi töökindlama toimimise kaudu. Kolmandaks oleksid läinud ka vana süsteemi hooldamise ja kadudega seotud kulud järjest suuremaks, mis oleks tähendanud ka tarbijatele kindlat kulude suurenemist.
Toetuste roll kaugeleulatuv
Marko Matsalu sõnul oli toetuse roll projekti juures väga oluline, sest ilma toetusteta poleks AS Saku Maja ja Saku vald suutnud neid töid ära teha. «Isegi omaosaluste katmine on valla ja ettevõtte eelarvele paras katsumus ning võetud laenud mõjutavad kindlasti järgmiste investeeringute tegemist. Saku vald rahastas töid valla eelarvest, kuid enamik vajaminevast summast laenati SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus. AS Saku Maja rahastas tööde teostamist nii oma eelarvest kui ka ASist SEB Pank võetud laenuga,» selgitab Marko Matsalu olukorda.
Tema sõnul on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti eesmärgid kindlasti saavutatud, kuid see, et erinevaid projekte oli võimalik samal ajal koos teha, tagas kindlasti parema lõpptulemuse.
«Kõik Saku aleviku elanikud saavad nüüd liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille kaudu on loodud kvaliteetsem elukeskkond. Teiseks saavad Saku aleviku elanikud tarbida kõigile nõuetele vastavat joogivett, mida on juba võimalik tunnetada igaühel. Kolmandaks on saavutatud olukord, kus järgmistel aastakümnetel ei ole vajadust suuremahuliste kaevetööde järele ning elanikud on selle kaudu oma igapäevastes tegemistes vähem häiritud,» loetleb Matsalu rahulolevalt projekti plusse, lisades, et Saku projekt võiks olla isegi teistele eeskujuks, kuidas on võimalik erinevate osapoolte koostöös suhteliselt lühikese aja jooksul ära teha nii suur töö. Kui liita kõigi projektide tööde maksumused kokku, siis on see kindlasti märgatav oma mahu poolest ka väljapoole Sakut.