Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Lugejate kirjad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Ajalugu ja säästud

«Miks Eesti inimesed säästa ei taha – sest puudub ajalooline kogemus,» alustas Vikerraadio saatejuht ajalehtede ülevaadet. Kahtlen selles. Olen kogu elu püüdnud säästlikult elada. Paljulapselise perekonna tõttu olin sunnitud juba 16-aastaselt tööle asuma. Kuigi palk oli väike, püüdsin ikkagi veidi säästa, et selle natukesegi tolleaegsesse hoiukassase paigutada. Aasta lõpus oli hoius kasvanud kahe protsendi võrra. Miks nii vähe, mõtlesin tollal. Nüüd, iseseisvas Eestis, tahtsin oma sääste ümber paigutada tähtajalisele hoiusele. Selgus, et kasvuprotsent oli lausa olematu. Loobusin sellest narritamisest. Panka ma ka vahetada ei soovinud.

Kui Nõukogude ajal maksti tavalise hoiuse pealt kaks protsenti, siis praegust ei taha nimetadagi. Tean vaid, et aastaid tagasi oli see umbes 0,001 protsenti. Ometi kuuleme uudiseid pankade suurtest kasumitest. Samas peab hoiustaja iga pangatehingu pealt suurt tasu maksma. Kas tõesti peavad need välismaa pangad meie rahaga nii jõhkralt laamendama? Tihti on mul tekkinud ka küsimus, miks meil on vaja Eesti Panka. Kas poleks võimalik luua oma riigi hoiupanka, et need tohutud summad ikka meie riiki jääksid?

Tagasi üles