Eesti sai eelmisel aastal juurde 866 uut kultuurimälestist

EAÕK Tornimäe Neitsi Maria kiriku pronksist tornikell aastast 1891 Foto: Muinsuskaitseamet

Eelmisel aastal lisandus Eesti kultuurimälestiste registrisse 866 uut nimetust, mis võrreldes 2008. aastaga on pea poole suurem number.

Muinsuskaitsjate andmeil võeti kaitse alla 1 arhitektuurimälestis, 825 kunstimälestist ja 40 tehnikamälestist.

Muinsuskaitseameti avalike suhete nõuniku Monika Lestbergi sõnul on uutest kunstimälestistest suurem osa Saaremaa õigeusu kiriku kunstivarad, mis jagunevad mitmete kirikute vahel. Mälestiste registrist leiab uute nimede alt näiteks hulgaliselt ikoone, ripplampe, tornikellasid.

Aasta varem võeti kaitse alla 427 mälestist, millest enamus oli Saaremaa EELK kirikute kunstivarad.

«Eelmisel aastal võeti võrreldes varasemaga kaitse alla rohkem kunstimälestisi, kuna sellele eelneb väga mahukas eeltöö, näiteks kaardistamised ja inventeerimised,» sõnas Lestberg.

2009. aasta uute tehnikamälestiste nimekiri koosneb tulirelvadest ning arhitektuurimälestiseks on kaupmees Fadejevi majana tuntud hoone Narva-Jõesuus.

Mälestiseks tunnistamise ettepaneku võib igaüks Muinsuskaitseametile teha. «Kuid kas ettepanek päädib ka mälestiseks tunnistamisega, sõltub juba ekspertide arvamusest. Nemad otsustavad, kas ettepaneku objekt on piisavalt ainulaadne, omanäoline ja kordumatu oma ajastu näide, mis on seotud kultuurilooga või teiste väärtusega,» ütles Lestberg.

Eestis on kokku 1153 ajaloomälestist, 6600 arheoloogiamälestist, 5239 arhitektuurimälestist, 13883 kunstimälestist, 12 muinsuskaitseala ja 87 tehnikamälestist.

Kõige rohkem mälestisi asub Harjumaal - 5317, järgnevad Tartumaa (2719) ja Saare maakond (2405).

Veealuseid kultuuripärandeid on 37.