Tudengid väärtustavad autoostul eri asju

Olari Raamat on Tartu kõrgema sõjakooli tudeng, kes eelistab vana kooli masinaid. Foto: Kristjan Teedema

Soodne tudengiauto ei tähenda üksnes madalat ostuhinda, vaid ka väiksemaid kütuse- ja remondikulusid. Kuidas sellist sõiduriista valida?

Kindlasti ei ole tänapäeva tudengid enam valdavalt Lada või Moskvitši omanikud. Kui Tartu ühiselamute parklates ringi vaadata, näeb seal laiutamas Audisid, Mazdasid, Volkswageneid ja teisi uuemat sorti autosid. Kuid tudengiautona ei ole liiklusest kadunud ka väärikamas eas sõidumasinad.

Tartu ülikoolis bioloogiat õppiv Tõnis Kuningas on üks neist tudengitest, kes on endale soetanud pigem uue kui vana masina. Noormees sõidab ringi 2000. aasta Honda Accordiga, see on tal juba neljas auto. «Eelmine oli Mercedes ja see oli hirmus kütusejoodik,» tõdes Kuningas.

Pigem uus kui vana
Praeguse auto ostis ta Viljandis asuvast Autosalongi esindusest. «Raha sain eelmise auto müügist ja palgast panin ka kõrvale,» selgitas noormees. 2700 eurot maksnud auto on Kuninga hinnangul tudengi rahakoti jaoks väga suur summa. «Vanemate autode remont kujuneb lõppkokkuvõttes palju kallimaks, seepärast otsustasin veidi uuema masina kasuks,» selgitas ta oma valikut.

Tartu kõrgemas sõjakoolis õppiv Jüri Bakhoff sõidab 1998. aasta BMWga. Valik langes just sellele autole seepärast, et noormees otsis tollal uuemat autot, mis kauem vastu peaks ja mida ta ka kauem saaks kasutada. «Ostsin sõidumasina 2011. aasta lõpus, vajaliku summa kogusin enne õpinguid välismaal töötades,» rääkis Bakhoff.

Ta lisas, et auto eest tuli välja käia 3100 eurot. «Tudengi rahakoti jaoks on see kindlasti ületamatu summa, kui just vanemad õlga alla ei pane,» arvas noormees. «Kuna tol ajal käisin ma tööl, siis mul oli sellise raha eest võimalik auto osta.» Ta lisas, et praegu ei kujutaks ta nii suure summa väljakäimist endale ette.

Auto nõuab raha
Tartu kõrgemas sõjakoolis õppiv Olari Raamat aga maksis enda 1983. aasta Volvo eest vaid 300 eurot. «Osturaha küsisin isa käest ja kuulutuse leidsin Volvo foorumist,» rääkis ta. Noormees on kolmekümneaastast autot tuuninud ligi kolm aastat ja nüüdseks on auto peale kulunud mitu korda suurem summa kui esialgu väljakäidu. Ta arvab, et nüüdseks on ta auto peale kulutanud umbes kaks tuhat eurot.

Suurimateks töödeks auto juures peab Raamat mootorivahetust ja rooste väljalõikamist. «Talvel oli auto täiesti laiali, kogu rooste lõikasin välja ja augud keevitasin kinni,» rääkis noormees ja lisas, et suve alguses sai auto ka uue värvikihi.

Tudengi arvates ostavad vanema mudeli endale just need, kellel on tehnika vastu suurem huvi ja kes soovivad auto juures ise asju muuta. «Ka mina olen selline nokitseja tüüpi, seega ostsin vanema auto ja olen saanud seda enda käe järgi ümber kujundada,» ütles Raamat.

Noormees eelistab vana kooli masinaid, sest need on loogilised ja vähese elektroonikaga. «Seesugused autod on lollikindlad ehk kui midagi katki läheb, pole vaja kohe remonditöökotta minna, vaid vea saab ka ise väga edukalt ära parandada,» rääkis Raamat, aga lisas, et seda siiski juhul, kui endal on tehnika vastu suurem huvi ja oskused.

Oluline ostueelne kontroll
Tartu Autoaia omanik Janek Joost ütles, et soodsa auto ostmisel ei ole sõiduki läbisõit kõige tähtsam. Olulisem on siiski mootor ja auto seisukord. «Soovitan tungivalt teha ostueelne kontroll, et saada tõene pilt auto seisukorrast,» rõhutas Joost.
Mõttekam on maksta kontrolli eest, kui et hiljem suurte summade eest autot remontida.
Joost arvas, et viisaka auto saab tudeng kätte 2000–3000 euro eest. «Sellise hinna eest on võimalik osta ökonoomne ja korralik auto,» ütles autokaupmees.

Joosti sõnul võiks eelistada pigem bensiini- kui diiselmootoriga autot, sest esimest on odavam remontida.

Tudengite tähelepanekud auto ostul

•    Autot vaatama minnes võta kaasa asjatundlik sõber.