Kas kivist hoonet võib soojustada seestpoolt?

Kui välisfassaadi muutmine on keelatud ja planeeritakse seespoolset lisasoojustamist, peavad sellega seotud riskid olema maandatud. Foto: Peeter Langovits

Olukorras, kus hoone välispidine soojustamine pole võimalik, tuleb kaaluda seespoolset lisasoojustamist. See toob kaasa aga suured riskid.

Hoonete kütte energiakasutus moodustab ligikaudu 40% energia kogutarbimisest, olles seega suurim kasvuhoonegaaside emissiooniallikas. Kui tüüpsete korterelamute puhul on piirdetarindite soojuskadude vähendamise esmane lahendus nende välispidine lisasoojustamine (paksusega ligikaudu 20 sentimeetrit), siis ajaloolise väärtusega hoonetel on need võimalused piiratumad.

Vanematel puithoonetel on väline lisasoojustamine võimalik nii, et hoone välisilme märgatavalt ei muutu. Näiteks ainult tuuletõkkeplaadi lisamine ei kasvata eriti fassaadi paksust ja aknad ei jää auku. Kivihoonetel on palju konstruktsioonilisi ja visuaalseid detaile, mida võib olla välise lisasoojustamise käigus raskem säilitada. Seetõttu võidakse ühe alternatiivina kaaluda välisseinte seespoolset lisasoojustamist.