Et soojast koldest ei saaks lõõmav tulekahju

Korsten, mille küttekoldes on põletatud niiskeid puid. Selline tulemus on tekkinud vaid paari saunakütmise järel. Foto: Timo Varblas

Enne küttehooaja algust tuleb küttesüsteemid korrastada. Kutsu litsentseeritud korstnapühkija, kes puhastab suitsulõõrid, soemüüri, korstna ja ahju. Parim aeg selleks on küll kevad või suvi, sest siis ei ole pigi jõudnud lõõrides kõvaks kuivada. Kui see on aga ununenud korda ajada, siis tuleks enne talve kindlasti korstnapühkija kutsuda.

Korstnapühkija-meistri Leo Kalme sõnul puhastavad inimesed harilikult küttesüsteemi ise. Paraku jääb asjatundmatul silmal nii mõnigi oluline detail sageli märkamata. Viimases hädas, kui küttekolle enam üldse ei tõmba ja suits tuppa imbub, pöördutakse siiski korstnapühkija poole. «Küttesüsteemi puhastama tulnud korstnapühkija ei tee oma tööd lihtsalt vaikselt ära, vaid annab ka näpunäiteid iseseisvaks lõõride puhastamiseks. Ühtlasi viib asjatundja koduomaniku soojaallika eripäradega kurssi. Peamine on, et kodu kütmine toimuks võimalikult ohutult,» rõhutas Kalme korstnapühkimise põhieesmärki.

Regulaarne küttekolde puhastamine aitab kokku hoida küttekulusid ning on vajalik tuleohutuse tagamiseks. Küttesüsteeme tuleb kogu kasutusaja vältel korras hoida, kuid kord aastas peab need hoolikalt puhastama. Vajalike teadmiste ja oskuste olemasolul võib ühepereelamus iga-aastast korstnapühkimist teha ise. Kord viie aasta jooksul peab selle aga kutsetunnistusega spetsialist ette võtma. Kortermajade puhul on kvalifitseeritud korstnapühkija töö vajalik igal aastal.