:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/04/10/554996t1hd20b.jpg)
Riigikohus jättis täna rahuldamata kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandva Toomas Valgu kaebuse, milles mees taotles õigust kandideerida kohalike omavalitsuse volikogude valimistel üksikkandidaadina Tartu linnavolikogusse.
Riigikohus ei lubanud vangil valimistel kandideerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linna valimiskomisjon jättis 13. septembril Toomas Valgu üksikkandidaadina registreerimata, viidates kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele, mille järgi ei saa kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev inimene valimistel kandideerida.
Valk kaebas Tartu valimiskomisjoni otsuse edasi vabariigi valimiskomisjonile, märkides, et vanglakaristust kandvate inimeste kandideerimiskeeld on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ja teiste rahvusvaheliste õigusaktidega.
Vabariigi valimiskomisjon jättis mehe kaebuse rahuldamata, märkides, et põhiseadusest tulenevalt peab haldusorgan rakendama kehtivat seadust ega saa hinnata normide vastavust välislepingutele.
Valk kaebas vabariigi valimiskomisjoni otsuse edasi riigikohtusse.
Riigikohus märkis oma otsuses, et vanglakaristust kandva isiku kõiki põhiõigusi küll ei piirata, kuid automaatselt kaasneb nende põhiõiguste piirang, mille eelduseks on vabaduses viibimine.
«Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö eeldab vähemasti volikogu istungitel osalemist. Tavapärane ja tõhusaks volikogutööks eeldusi loov on ka näiteks muudel nõupidamistel osalemine, valijatega kohtumine, kohalike ettevõtjatega suhtlemine ning muud tegevused ja kohtumised, milleks on vajalik isiku võimalus vabalt ringi liikuda. Seejuures saab volikogu liige ise vabalt otsustada, millised tegevused ja kohtumised on vajalikud volikogu liikme ülesannete täitmiseks. Vabadusekaotusliku karistuse olemuslik osa on see, et isik ei saa vabalt ringi liikuda. Sellest lähtuvalt ei ole põhjendamatu vanglakaristust kandvate isikute valimistel kandideerimise õiguse välistamine,» märkis riigikohus.
Ka nentis riigikogus, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas valimisõigust reguleerivad artiklid annavad üksnes teise liikmesriigi kodanikule õiguse Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel kandideerida ning hääletada riigi kodanikega samadel tingimustel. Sätted ei reguleeri sama riigi kodakondsusega kinnipeetavate valimisõigust. Järelikult ei ole vangide kandideerimise keeld põhiõiguste hartaga vastuolus.
Toomas Valgu viidatud inimõiguste kohtu lahendite kohta märkis riigikohus, et neid lahendites oli küsimus üksnes hääletamisõiguses, mitte kandideerimisõiguses.
Riigikohus otsustas, et kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud vangide kandideerimise keeld ei ole põhiseaduse, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega vastuolus. Seetõttu jättis riigikohus Toomas Valgu kaebuse rahuldamata.