/nginx/o/2013/10/01/2421996t1h87c7.jpg)
Õhutõrjepataljoni kaitseväelased tähistasid täna hommikul Tapa sõjaväelinnakus korraldatud pidulikul rivistusel väeosa 85. aastapäeva õhutõrjekahuri Zu-23 aupaukude saatel.
Õhutõrjujad tähistasid aastapäeva kahuripaukudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pataljoni ülema major Harles Kose sõnul on õhutõrje kui relvaliik üks nooremaid nii Eesti kaitseväe kui ka maailma mastaabis, kuid nõuab nii kutselistelt sõduritelt kui reservväelastelt täpsust ja tähelepanelikkust. Pataljoni ülem kiitis rivistusel õhutõrje reservväelasi, kelle pühendumusest oma relvaliigile annab tunnistust aktiivne osalus reservõppekogunemistel.
Õhutõrjepataljoni eelkäijaks olnud õhukaitse suurtükiväegrupp moodustati 1.oktoobril 1928. aastal. 1934. aastaks oli väljaõppe saanud 181 õhutõrje suurtükiväelast ja 117 õhutõrje kuulipildurit. 1940. aastal väeosa likvideeriti ja selle relvastus läks Punaarmee kasutusse.
1992.aastal moodustati Eesti õhuväe koosseisus üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon. Alates 2004. aastast paikneb väeosa Tapa sõjaväelinnakus ja allub Kirde kaitseringkonnale.
Tänase õhutõrjepataljoni relvastusse kuuluvad raketikompleks Mistral, õhutõrjekahurid ZU-23-2, hüüdnimega Sergei ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe.
Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, samuti õpivad sõdurid tundma ka erinevaid õhuründevahendeid.Igal aastal korraldab õhutõrjepataljon õppekogunemise vähemalt ühele patarei suurusele reservüksusele.
Õhutõrjepataljoni aastapäeva üritused kulmineeruvad reedesel seminaril, kus pataljoni asutamisest ja arengutest räägivad endine õhutõrjepataljoni patareiülem, praegune KVÜÕA sõjaajaloo lektor kapten Mika Raudvassar ning endised ja praegune pataljoniülemad brigaadikindral Urmas Roosimägi, kolonelleitnant Gert Treu, kolonelleitnant Mati Tikerpuu ja major Harles Kosk.
Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite -lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.