Vahipataljon mälestas laulu «Jää vabaks Eesti meri» autorit

Kaitseväelased mälestasid tuntud marsilaulu loojat Viktor Oxfordi. Foto: Kaitseväe peastaap

Täna hommikul mälestasid Vahipataljoni kaitseväelased Rahumäe kalmistul Eesti ühe tuntuima marsilaulu «Jää vabaks Eesti meri» loojat Viktor Oxfordi tema 120. sünniaastapäeva puhul.

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul on laul püsinud läbi erinevate aegade ning selle sõnad hoiavad koos erinevaid põlvkondi.

«Viktor Oxford on mees, kellest on vähe lugeda, kuid kellest on palju rääkida. Lihtsate sõnade, kuid võimsa mõjuga laul on jätnud eestlastele meid ühendava jälje,» ütles major Sirman mälestustseremoonial peetud kõnes. «Nüüdseks on see laul saanud üheks osaks ka Vahipataljonist, olles meie väeosa tunnuslauluks ja üheks armastatuimaks marsilauluks kogu kaitseväes.»

Lisaks Vahipataljoni kaitseväelastele võtsid mälestustseremooniast osa ka varasem Vahipataljoni ülem ja praegune Põhja kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus, endine Vahipataljoni tseremoniaalteenistuse ülem major Madis Morel ning Nõmme linnaosavanem Erki Korp.

Vahipataljoni kaitseväelased mälestavad laulu autorit Rahumäe kalmistul igal aastal ning hoiavad korras tema viimset puhkepaika. Pataljon on kaitseväelaste annetuste eest on Viktor Oksfordi hauale paigaldatud hauakivi 2004. aasta 1. oktoobril.

Viktor Oxfordi kuulsa laulu sõnade esimene variant oli juba 1916. aastal kirjutatud poeemis «Terasori». Millal valmis viis, ei ole teada. Teada on, et Oxford avaldas 1943. aastal Jaan Jäneda nime all «3 marsilaulu». Neist esimene oli «Jää vabaks!». Okupatsiooni ajal lauldi refrääni sõnadega «Saa vabaks, Eesti meri…»

Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. aastal Jänedal Pirsu külas. Koolihariduse omandas ta Tallinnas, kuhu asutas peale sõda omanimelise trükikoja ning kus trükkis noote enamik Eesti heliloojaid. Viktor Oxford suri 15.veebruaril 1984. aastal.